Võtmeteemad
- Jätkus suhteliselt liberaalne valitsemine, kuigi eelarvekärped ja rahastuste venimine põhjustasid vabaühendustes ebakindlust.
- Siseturvalisuse kaalutlustel soovitakse järjekindlalt põhiõigusi piirata, ja praktikas ka piiratakse, sealhulgas ebaseaduslikult.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
2024. aasta suvel ametisse asunud ja 2025. aasta kevadest sotsiaaldemokraatideta jätkanud Kristen Michali valitsus siinse peatüki teemasid koalitsioonileppes eriti ei puudutanud. Vabakonnaga seostusid viimases leppes lubadused kaasata enam eraraha kultuuri- ja spordivaldkondadesse, lihtsustada juriidiliste isikute lõpetamist ning tugevdada võimalusi vabatahtlike panustamiseks elanikkonnakaitsesse ja kriisivalmidusse.[1] Konkreetsete tegevusteni veel jõutud ei ole.
Vabaühenduste Liit tegi 2024. aasta annetamistalgute raames riigile taas ettepaneku muuta maksukeskkonda annetamist soodustavamaks, ent need ettepanekud on tulemuseta jäänud teist aastakümmet.[2] 2025. aastal jätkus avatud valitsemise partnerluse tegevuskava[3] koostamine järgmiseks perioodiks, mis vabaühenduste sõnul ei näi tulema kuigi ambitsioonikas.[4]
Õiguskantsleri töölaualt käis läbi küsimus, kas eravalduses võib keelata avalikud koosolekud, täpsemalt valimiskampaaniate tegemine.[5] Õiguskantsler leidis, et kaubanduskeskuste või turgude omanikel see õigus on, kuigi keelata ei saa poolavalikes kohtades näiteks mitte-pealetükkivat lendlehtede jagamist ja inimestevahelist suhtlust. Samuti ei või keelata kinnistu vahetus läheduses toimuvat, kui koosolek on ka seostatav näiteks omaniku kaubamärgiga.
Ühinemisvabaduse küsimuses leidis õiguskantsler, et kohustus kuuluda maaparandusühistusse ei ole vastuolus põhiseadusega.[6] Sarnaselt korteriühistuga nõustub kinnisasja omanik ühtlasi enda liikmesusega, et ühist vara koos majandada.
Seadusandlikud arengusuunad
Siseministeerium jätkas jõuliselt Vene Õigeusu Kiriku Moskva Patriarhaadist lahtisidumise plaaniga, kuna viimane toetab ja õigustab agressiooni Ukrainas.[7] President jättis aga kirikute ja koguduste seaduse muudatused ka muudetud kujul teist korda välja kuulutamata, leides, et liiga avarad sõnastused piiravad ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust.[8] Teema julgeolekustamise[9] juriidiline piir selgub Riigikohtus,[10] ent kirikualluvuse küsimus on usklikele rohkem isegi teoloogiline, mille tõlgendusi otsitakse muuhulgas 861. aasta kaanonist.[11]
Mõnevõrra leevenes halduskoormus, kuna tagasiulatuvalt 2024. aasta majandusaasta aruanded võivad nüüd ka MTÜ-del ja SA-del olla lihtsustatud ehk rahavoogude ja netovara muutuste aruanneteta. Samuti tõusis sihtasutuste aruande ülevaatuse kohustus 15 000-euroselt käibelt või varade mahult 1 000 000 peale, mis vähendab vajadust enam kui sajal kodanikualgatuslikul sihtasutusel ressursse audiitorile kulutada.[12]
Euroopa Komisjon muutis üle-Euroopalisi NACE koode, mistõttu muudeti ka Eestis 2008. aastast kehtinud majandustegevuse klassifikaatoreid (EMTAK). Vabaühendusi puudutav jäi suuresti samaks, mõnevõrra kaasajastati iganenud kirjeldusi.[13]
Kuhugi ei jõudnud igikestvad erakonnaseaduse muutmise arutelud, ent loobuti algsest plaanist defineerida poliitikat mõjutavaid vabaühendusi erakondade sidusorganisatsioonidena, kelle üle peaks valvama hakkama erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK).[14] Eelmises aruandes viidatud ERJK menetlus, kas Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (Salk) tegevus parteidele oma analüüsitulemuste jagamisel oli tasuta teenus või keelatud annetus, on 2025. aasta sügisel jõudmas halduskohtus istungiteni, kuna neli erakonda vaidlustasid endile tehtud ettekirjutused tagastada Salgale saja tuhande euroni küündivaid „keelatud annetusi“. Tavatult hakkab halduskohtus asja arutama kolmeliikmeline kolleegium.[15] Vahepeal leidis veel õiguskantsler, et erakonnaseaduse niisugune keeld piirab oluliselt isikute põhiseaduslikke õigusi ning avalikku arutelu. Lisaks kahtles ta juriidiliste isikute annetuste keelamise tõhususes, soovitades see üldse kaotada.[16]
Kohtupraktika
Lõpplahenduse Riigikohtus said nn “jõest mereni” kaasused, kus Palestiina tsiviilohvrite hukkumise vastu 2023. sügisel toimunud meeleavaldusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tehtud 120 ja 160-eurosed trahvid tühistati ning hüvitati avaldajatele ligi 10 000 eurot kohtumenetluste kulusid. Vaidlus keskendus küsimusele, kas väljend „jõest mereni“ oli keskmise mõistliku inimese seisukohalt seotud mõne rahvusvahelise kuriteoga, kus kriminaalkolleegium lükkas ümber nii maakohtu kui ka riigile veel ligi 10 000 eurot maksma läinud mõnelehelise semiootilise analüüsi arutluskäigud.[17]
Juriidiline argumentatsioon puudutas küll väljendusvabadust, ent PPA säärasel aktivismil on selgelt heidutav mõju avalikele koosolekutele, kui „harrastussemiootikutest politseinikud“ hakkavad meeleavaldusel kohapeal endalegi võõraid sümboleid tõlgendama või nõuavad plakatite eelnevat kooskõlastamist.[18] Väheoluline takistus pole ka riigiga vaidlemisega kaasnev kulu.
Ühinemisvabaduse riivet nägi enda suhtes Keskerakond, pöördudes Porto Franco kaasuse lõpplahendi järel Euroopa inimõiguste kohtusse.[19] Sama tegi Pühtitsa klooster, olles kaotanud Eestis kohtuvaidluse ülalviidatud õigeusu kiriku autonoomiast.[20]
Statistika ja uuringud
European Civic Forumi 2025. aasta kodanikuruumi raport tõi negatiivsena välja eelarvekärped ja rahastuse viivitused, ebaühtlase kaasamise ning korrakaitseseaduse plaanitavad muudatused.[21] Euroopa Komisjoni õigusriigi aruandes leiti lünkasid avatud valitsemise põhimõtete järjepidevas rakendamises ja soovitati samuti kaasamist parandada.[22] Üleilmse vabaühenduste katusorganisatsiooni CIVICUS monitooringu järgi langes Eesti kodanikuruumi avatus 2024. aastal kolme punkti võrra 91-le, olles avatuselt siiski kümnes riik maailmas.[23]
Mitmeid uurimusi valmis eraraha kaasamisest kultuuri ja spordi valdkondades, mis soovitasid taaskord maksusüsteemi muuta. Vaielda võib, kas maksukeskkond peaks toetama just neid kaht valdkonda või kõiki vabaühendusi võrdselt koheldes.[24],[25]
Lootustandvad ja head tavad
Varasemates aruannetes korduvalt viidatud läbipaistmatu ja korruptiivse katuseraha jagamine on 2024. aastast lõpetatud, või vähemalt ei paista see enam riigieelarves ja kommunikatsioonis välja. Vähehaaval edeneb strateegilise partnerluse laiendamine vabaühendustega, nt 2025. aastast ka kultuuriministeeriumis.[26] Teisalt jäid mitme kogenuma ministeeriumi partnerkonkursid krooniliselt venima ja näiteks nii sotsiaal-, sise- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis jõuti uute strateegiliste partnerluste lepinguteni alles aasta teises pooles, alles septembris avanesid ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahvusvaheliste toetuste voorud. Kuigi kulud võivad olla abikõlblikud tagasiulatuvalt aasta algusest, laastavad nii pikad augud rahastuses ühingute tegevusvõimekust, kui partnerlus peaks viimast hoopis suurendama.
Olulisemad avalikud arutelud
Põhjendatuks saab pidada viibimiskeelde seoses Aafrika seakatku levimisega farmide ja matmispaikade lähedustes.[27] Viimane järgnes muuhulgas kummalistele meeleavaldustele, kus aktiivsed kodanikud asusid sigu tapmise eest kaitsma[28] ning nõuti ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhi tagasiastumist.[29] Nähtust ei saa pidada siiraks kodanikualgatuseks, kuna organisaatorite taga paistavad pigem poliitilised ja konservatiivsed jõud, kes ässitavad proteste ja levitavad vandenõuteooriaid ka hulga teiste teemade vastu nagu vaktsiinid, 5G, tuulikute ja päikeseparkide rajamine, Nursipalu laiendus, Rail Baltic või vähemuste õigused.[30],[31]
Suundumused ja tulevikuvaade
PPA jätkas sarnaselt varasemate aastatega ka 2024.[32] ja 2025. aastal[33] avalike koosolekute täiendava keelamisega 9. mai aegu Harjumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Suuremaid vahejuhtumeid vaenu õhutamise ja agressiooni toetamisega ei esinenud.
Juhtumikirjeldus
Tõsiseimad probleemid seonduvad kaitsedemokraatia tuules[34] plaanitavate muudatustega karistus- ja korrakaitsepoliitikas. 2024. aastal avaldas justiitsministeerium koos siseministeeriumiga korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, mille koostamisse ei kaasatud huvigruppe ning mis tekitas kriitikat avalike koosolekute potentsiaalsete piirangute osas.[35] Positiivseks peeti alaealiste võimalust koosolekuid korraldada, ent tõsise põhiõiguste riivena nähti koosolekute ennetava keelamise võimalust politseiprefekti poolt, samuti kava tuua allapoole veekahurite, taserite ja kummikuulide kasutamise lävendit.[36] Eelnõuni jõutud ei ole, ent potentsiaalne risk on aktualiseerunud sagenevate Palestiina toetus-meeleavaldustega, mille korraldajate kohal ripub semiootiline kirves[37], ega nad toeta samal ajal terroristlikku Hamasi või juutide hävitamist.
2025. aasta sügisel kogunes siseministeeriumis üle pika aja antisemitismi vastaste meetmetega tegelev töörühm, misjärel tõdes minister Igor Taro, et „viimasel ajal on silma torganud Iisraeli-vastased meeleavaldused“, ehk kõrgemal tasandil justkui peetakse Palestiina toetamist antisemitismiks.[38] Tänases valguses tunduvad problemaatilised ka mitmed siseministeeriumis 2021. aastal ehk enne praegust aktiivset konflikti koostatud kontseptsiooni näited antisemitismi ilmingutest.[39] Näiteks peetakse dokumendis antisemitismiks paralleelide tõmbamist tänapäeva Iisraeli poliitika ja kunagise natsionaalsotsialistide poliitika vahel, ehkki vähemasti etnilise puhastuse tunnused Gaza sektoris on viimastel aastatel vaieldamatud.
Arusaamatust tekitas ka siseministeeriumi soov muuta karistusseadustiku väljatöötamiskavatsusega terroristliku propaganda omamine ja jälgimine karistatavaks.[40] Plaanile vastandusid nii siseministri erakonnakaaslasest justiitsminister[41] kui ka õigusteadlased[42] nii et väljatöötamiskavatsus võeti tagasi kui enneaegne.[43] Kava võib taas ohustada hetkel eelkõige faktiliselt terroristide juhitava Palestiina toetajaid, kellele viitab ka kapo aastaraamat.[44]
Soovitused
- PPA-l tuleks lõpetada meeleavaldajate kiusamine nende heidutamise ja karistamisega.
- Kaasata ministeeriumite aruteludesse aegsamalt huvigruppe ja õigusteadlasi, kui kaalul on suured põhiõiguste riived, et vähemasti arutelu nende üle kulgeks tasakaalukamalt ja ei tuleks kõigile üllatusena.
[1] Vabariigi Valitsus. 2025. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, 24.03.2025.
[2] Vabaühenduste Liit. 2024. Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole annetamise soodustamise eesmärgil, 04.12.2024.
[3] Riigikantselei. 2025. Avatud valitsemise partnerlus.
[4] Vabaühenduste Liit. 2025. Kvartaliaruanne huvikaitsest 2/2025, 30.06.2025.
[5] Õiguskantsler. 2025. Kogunemisvabadus erakinnistutel asuvates avalikes kohtades, 26.05.2025.
[6] Õiguskantsler. 2024. Maaparandusseaduse § 67 lõike 1 kooskõla põhiseaduse §-ga 48, 19.12.2024.
[7] Siseministeerium. 2024. Kirikute ja koguduste seaduse muudatus.
[8] Riigikogu. 2025. Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus 570 UA.
[9] Kiviorg, M. ERR. 2025. Merilin Kiviorg: religioonist, julgeolekust ja seadustest, 24.04.2025.
[10] Krjukov, A. ERR. 2025. Karis viis kirikuseaduse riigikohtusse, 03.10.2025.
[11] Tido, A. 2025. Teoloog Kuremäe kloostrile: õigeusu aluseid eiravast Moskvast lahtiütlemine on teie võimuses, Postimees, 05.02.2025.
[12] Riigi Teataja. 2024. Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 07.01.2025, 1.
[13] Äriregister. Tegevusala otsing.
[14] Riigikogu. 2025. Erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seadus 585 SE.
[15] Kook, U. 2025. Erakondade kaebust ERJK ettekirjutuse kohta hakkab arutama kolm kohtunikku, ERR, 28.04.2025.
[16] Õiguskantsler. 2025. Arvamus erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, 03.04.2025.
[17] RKKK. 2025. 4-23-4296/32, 05.03.2025.
[18] Aavik, K. Eesti Päevaleht. 2024. Vandeadvokaat Kalev Aavik: meeleavalduste ennetav keelamine ähvardab tuua kaasa tsensuuri, 09.09.2024.
[19] Krjukov, A. ERR. 2025. Keskerakond kaebab riigikohtu otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, 14.05.2025.
[20] Õigeusu kirik. 2025. MPEÕK ja Pühtitsa Naisklooster Riigikogu poliitilise avalduse vastu kohtus kaitset ei saanud, 14.03.2025
[21] European Civic Forum. 2025. Civic Space Report 2025.
[22] Euroopa Komisjon. 2025. 2025 Rule of Law Report.
[23] Civicus. 2024. Monitor.
[24] Ernst&Young. 2024. Eraraha kaasamine kultuuri ja spordi valdkondades. Lõpparuanne, 12.03.2024.
[25] Varblane, U jt. 2025. Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas. Arenguseire Keskus.
[26] Vabaühenduste Liit. 2024. Strateegiline partnerlus kultuuriministeeriumis, 30.09.2024.
[27] Põllumajandus- ja Toiduamet. 2025. Viibimiskeelud seoses sigade Aafrika katkuga.
[28] Meriküll, V. 2025. „Midagi võtame kindlasti ette!“ Meeleavaldajad pole sigade hukkamise otsusega rahul, Maaleht, 12.08.2025.
[29] Teidla, K. 2025. Meeleavaldajad nõudsid superministeeriumi ees PTA juhi tagasiastumist: asi pole sigades, vaid sigadustes, Delfi, 15.08.2025.
[30] Kuku raadio. 2025. Jüristo: on tekkinud professionaalsed protestijad, keda teema otseselt ei puuduta, Postimees, 30.01.2025.
[31] Laine, M. 2025. Sigade revolutsiooni anatoomia: seakatk tõi kaasa järjekordse hüsteeria ja tapmisähvardused, Maaleht, 13.08.2025.
[32] PPA. 2024. Politsei tuletab meelde: agressiooni toetavad avalikud koosolekud on keelatud, 08.05.2024.
[33] PPA. 2025. Politsei tuletab meelde: agressiooni toetavad koosolekud on keelatud, 30.04.2025.
[34] Saarts, T. 2024. Kaitsedemokraatia militaarses infooaasis – Eesti lähitulevik? Vikerkaar 6/2024.
[35] Eelnõude infosüsteem. 2024. Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus.
[36] Vabaühenduste Liit. 2024. Vabaühenduste Liidu arvamus korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele.
[37] Puumeister, O. 2025. Semiootika kui kriitika ja ekspertiis, Vikerkaar 7-8/2025.
[38] Siseministeerium. 2025. Facebooki postitus, 09.09.2025
[39] Ringvee, R. 2021. Antisemitismivastaste meetmete kontseptsioon, Siseministeerium.
[40] Eelnõude infosüsteem. 2025. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.
[41] Alvin, J. 2025. Pakosta ei nõustu siseministeeriumi terrorismipropaganda plaaniga, ERR, 12.09.2025.
[42] Peegel, M. 2025. Eksperdid: siseministeeriumi kava võib tuua kaasa meelsuskontrolli, ERR, 11.09.2025.
[43] Siseministeerium. 2025. Siseminister Taro: võtan tagasi karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, 15.09.2025.
[44] Kaitsepolitseiamet. 2025. Aastaraamat 2024-2025.
