Õigus vabadele valimistele

Poliitiline areng

2011. aastal toimusid Eestis parlamendivalimised. Need olid teised parlamendivalimised Eestis, kus sai hääletada ka interneti teel. Valimised möödusid suuremate probleemideta ning neid võib pidada üldiselt vastavaks rahvusvahelistele nõuetele. Valimiste kohta on koostanud aruande OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (Office for Democratic Institutions and Human Rights – ODIHR). Aruande kohaselt olid valimised korraldatud professionaalselt, tõhusalt ja läbipaistvalt.

Kuigi üldjuhul ei ole valimistel osalemisega suuremaid probleeme, ei saa Eesti parlamendivalimistel endiselt osaleda kahte gruppi kuuluvad inimesed. Ühe grupi moodustavad pikaajalistest residentidest kodakondsuseta isikud (Eestis on kasutusel ka termin „määratlemata kodakondsusega isik“), kes moodustavad kogu rahvastikust ca 7 %. Pikaajalistest elanikest kodakondsuseta isikud saavad vaid valida, kuid mitte kandideerida, kohalike omavalitsuste valimistel. ODIHR puudutab oma aruandes ka määratlemata kodakondsusega isikute keeldu erakondadega liituda. Selline keeld on rahvusvaheliste inimõigusnormidega vastuolus. (1)

Teise valimisõiguseta grupi moodustavad vangid. Vangide valimisõiguse piiramine on vastuolus Euroopa inimõigusnormidega. Teemat käsitleti detailselt juba eelmises inimõiguste aruandes „Inimõigused Eestis 2010“ ning 2011. aasta selles valdkonnas muudatusi kaasa ei toonud. ODIHRi aruandest selgub, et hääleõiguslike kodanike nimekirjadest eemaldati vanglakaristuse kandmisega seoses 2011. aasta Riigikogu valimisteks 1416 inimest. Vangide valimisõiguse piirangust kirjutades nõustub ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Turbo, et “[n]ii nagu Suurbritannias, on Eestiski probleemi lahendamist pikalt edasi lükatud, ehkki peaks olema selge, et lõputult seda teha ei saa.”

Seadusandlik areng

Oluline muudatus valimiste korraldamises seisnes erakondade rahastamise regulatsiooni muutmises. Selle käigus moodustati Riigikogu juurde Riigikogus esindatud erakondade, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Vabariigi Valimiskomisjoni esindajatest koosnev erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Erakondade ja üksikkandidaatide valimiskulude ja finantsallikate läbipaistvuse ja seaduspärasusega on pidevalt probleeme olnud. Valimiskomisjon ega teised põhiseaduslikud institutsioonid ei ole aga seni teemasse väga sekkuda soovinud, et vältida süüdistusi ühe või teise poliitilise partei „tellimuse“ täitmises. Seetõttu moodustati vastav komisjon Riigikogu juurde. Komisjonil on pädevus küsida täiendavaid dokumente ning teha ettekirjutusi ja määrata sunniraha.(2)

Tööd alustanud komisjon esitas 2011. aasta novembris oma ettepaneku täpsustada erakondade rahastamise järelevalvet puudutavaid sätteid, eelkõige selles osas, mis puudutab rahastamise aruandlust. Komisjon peab lausa vajalikuks erakonnaseaduse erakondade rahastamist käsitlevale peatükile uue sisu andmist.

Kohtupraktika

Valimistega seonduvad eelkõige lahendid, mis puudutavad elektroonilise hääletamise võimalusi 2011. aasta Riigikogu valimistel.

Paavo Pihelgase Riigikohtule esitatud kaebuse kohaselt võib kolmas osapool valija arvutisse paigutada jälgimistarkvara, et teha kindlaks hääletaja isik ja tema antud hääl; seega ei saa elektroonilise valimise korral valija olla kindel, et kolmas osapool ei jäädvusta tema valikut. Samuti võimaldab e-valimiste tehniline lahendus väidetavalt võimalust viiruse abil hääletustulemusi muuta selliselt, et see jääb avastamata, ning et viga ei ole võimalik parandada. Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, sest kaebaja oli end teadlikult pannud olukorda, kus tema elektrooniliselt antud hääl ei pruukinud jõuda Vabariigi Valimiskomisjonini. Hüpoteetiline võimalus, et viirusega on võimalik e-hääletuse tulemusi mõjutada, ei olnud piisav, et hääletamistulemust tühistada.(3)

Üksikkandidaat Henn Põlluaas esitas Riigikohtule kaebuse, milles ta taotles e-hääletuse tulemuste tühistamist, kuna e-valimiste käigus ei olnud valimisringkonnas nr 3 (Mustamäel ja Nõmmel) tehnilistel põhjustel kõigil valijatel tema poolt võimalik hääletada. Vabariigi valimiskomisjon kinnitas: „2. märtsi 2011. aasta kirjas, et valimistel kasutataval programmil on tõrge operatsioonisüsteemiga Windows 7 mõningate resolutsioonide ja kirjagarnituuride kasutamisel, mistõttu kandidaatide nimekiri oli arvutiekraanil nähtav vaid osaliselt – nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed (ringkonnas nr 3 H. Põlluaas ja R. Nurmik) jäid varjatuks.“ Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata menetlustähtaaja ületamise tõttu, ent märkis, et „e-hääletamist korraldades on riigi ülesanne tagada valimistel kasutatava tarkvara ühildumine enim kasutatava riistvara, operatsioonisüsteemide, ekraani resolutsioonide või kirjagarnituuridega.“ Samuti väitis kohus, et „[k]ui e-hääletamisel ilmnevaid tehnilisi probleeme ei ole üksikjuhul võimalik kõrvaldada, on valijal võimalik hääletada hääletamissedeliga.“(4) Kohtu tõlgendusest ei selgu, milline on tegelikkuses valimiskomisjoni kohustus tagada ühilduvus riistvara ja operatsioonisüsteemidega, mida hääletamiseks võidakse kasutada.

Keskerakond esitas Riigikohtule omakorda kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni vastu, sisuliselt korrates eelnevaid kaebusi. Riigikohus ei rahuldanud Keskerakonna kaebust.(5)

Statistika ja uuringud

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond avaldas valimiste teemal 2011. aastal kaks kokkuvõtvat teemalehte. Esimene neist puudutas elektroonilist hääletamist. Selles tõdeti, et Eesti on seni ainus riik, kus siduvate tulemustega e-hääletamine on ellu viidud. Teine teemaleht puudutas sookvootide rakendamist parlamendivalimistel. Viimane analüüsib erinevaid sookvoote maailmas, toob välja nende poolt- ja vastuargumendid, ning järeldab, et kuigi kõik parlamendid maailmas on meeste ülekaaluga, on osa neist „siiski suutnud vastu võtta sookvoote kehtestavad ning seeläbi naiste suuremat osalust taotlevad seadused“,(6) kuigi sellele on eelnenud aastatepikkused arutelud.

Vabariigi valimiskomisjon on oma kodulehel avaldanud ka statistika 2011. aasta parlamendivalimiste kohta. Sellest selgub, et teatav tagasiminek on toimunud naiste esindatuse osas Riigikogus. Kui 2007. aasta valimistel osutus valituks 24 naist, siis 2011. aastal vaid 20. Protsentuaalselt kõige enam naisi osutus valituks Keskerakonna koosseisus (ca 26,9% valitutest), kõige vähem Reformierakonna koosseisus (15,2% valitutest).

Head praktikad

Interneti teel valimise võimalus on üks Eesti tehnoloogilisi edulugusid. 2011. aasta Riigikogu valimistel kasutas võimalust hääletada interneti teel 140 846 inimest ehk 15,4% kõigist hääletanutest. Kuigi e-valimiste läbiviimist on kritiseeritud ning vaidlustatud, ei ole õiguskantsler ega Riigikohus näinud e-valimiste korralduses põhiseaduse rikkumist. ODIHRi aruanne 2011. aasta Riigikogu valimiste kohta toob välja, et interneti teel valimine peaks olema paremini reguleeritud, samuti tuleks täiendada järelevalvet, vastutust ning teatud tehnilisi aspekte.(7)

Olulisemad avalikud arutelud

Suur osa valimisõigust puudutavast debatist puudutas e-valimisi, aga ka erakondade rahastamist. Elektroonilisi valimisi on kritiseeritud eelkõige Keskerakonna ja selle juhitava Tallinna linnavalitsuse algatusel ja väljaannetes. Aasta lõpus oli ühiskondliku arutelu keskmes parteide juurde planeeritavate nn demokraatia arendamise sihtasutuste loomine, mis saaksid rahastust riigieelarvest ning mille jaoks oli Välisministeeriumi eelarve kaudu juba 900 000 eurot eraldatud.

Soovitused

• Kaotada vanglakaristust kandvate inimeste valimistel osalemise lauskeeld.
• Jätkata arutelu erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmise ja kontrolli karmistamise üle.
• Jätkata tööd elektrooniliste valimiste õigusliku regulatsiooni täpsustamisel ning tagada e-valimiste sõltumatu järelevalve.
• Pöörata enam tähelepanu naiste osakaalule erakondade valimisnimekirjades, alustades vabatahtlike meetmetega erakondade tasandil.

Allikad:

¹ OSCE/ODIHR Estonia. Parliamentary Elections.

² Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 10.12.2010, 1.

³ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus asjas nr 3-4-1-4-11 (21. märts 2011).

⁴ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus asjas nt 3-4-1-6-11 (23. märts 2011).

⁵ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus asjas nt 3-4-10-11 (31. märts 2011).

⁶ Väli.

⁷ OSCE/ODIHR Estonia. Parliamentary Elections.