Väljendusvabaduse kaasus (meeleavaldus Palestiina toetuseks Tallinnas)

Kliendid: neli meeleavalduselt ära viidud ja trahvi saanud noort
Esindav advokaat: Ronald Riistan, Advokaadibüroo Syndicate Legal

Kaasuse sisu

05.11.2023 toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”. Viis inimest, kellest mõnel oli silt ja mõni ütles lauset: “From the river to the sea” (Jõest mereni), viidi politsei poolt meeleavalduselt ära ja kuulati üle. Kõik neid inimesi karistas Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahvidega karistusseadustiku § 151 prim alusel, mis käsitleb agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Ühiskondlik ja õiguslik probleem

Väljendusvabadus (kasutusel ka mõiste sõnavabadus) on oluline inimõigus, mis teeb võimalikuks igasuguse infovahetuse ja demokraatliku ühiskonnakorralduse. Kuna väljendusvabadusel on keskne roll demokraatliku ühiskonna toimimises, siis kaasnevad selle vabaduse kasutamisega aga ka kohustused ja vastutus. Arvestades väljendusvabaduse keskset rolli teiste vabaduste kasutamisel, peavad piirangud olema selged, vajalikud ja proportsionaalsed.

Väljendi “Jõest mereni” kasutamine

Eestis oli enne nimetatud meeleavaldust puudunud debatt väljendi “Jõest mereni” üle. Meeleavaldusel viibinud inimestel polnud võimalik ette näha politsei reaktsiooni ja järgnenud trahvi. Käesoleval juhul kasutas riik esimest korda karistusseadustiku § 151 prim väljaspool Vene agressioonisõja konteksti. 2022. aastal vastu võetud sätte eesmärk oli “Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral.”

Lisaks oli väljendit “Jõest mereni” kasutanud inimeste kinnipidamine, ülekuulamine ja trahvimine võimuliialdus. Enne piiravate ja karistavate meetmete rakendamist oleks pidanud riik kasutama teisi viise – nt teha selgitustööd, paluda plakatid ära panna või need konfiskeerida. Karistusõigust on põhjendatud kohaldada üksnes juhul, kui rikkumine on selge ja muud abinõud ei ole piisavad.

KarS § 1511 kooskõla põhiseadusega

Kaebuse osaks on KarS § 151 prim põhiseadusevastaseks tunnistamine, kuna norm piirab ebaproportsionaalselt väljendusvabadust, lubades riigil karistada inimest rikkumise eest ettevaatamatusest. Põhiseadusega ei ole ning ei saa olla kooskõlas olukord, kus seadusandja on seadust luues soovinud luua olukorda, kus inimest saab sätte alusel karistada vaid tahtluse olemasolu korral, kuid sätte sõnastuse on jõustanud selliselt, et säte võimaldab inimest karistada ka ettevaatamatusest.

Elik seadusandja on loonud sõna otseses mõttes kogemata sätte, mille alusel inimest saab karistada ettevaatamatusest, jättes täielikult analüüsimata väljendusvabaduse piiramise põhjendatuse, proportsionaalsuse ning tagajärjed ettevaatamatuse korral karistamise osas. Eesti Vabariigi kui õigusriigi põhimõtetega ei saa olla kooskõlas olukord, kus riik piirab kogemata ühte olulisimat põhiõigust. Olukord, kus riik on soovinud kehtestada karistust vaid tahtliku teo eest, kuid on kehtestanud karistuse ka ettevaatamatusese eest, ei ole kooskõlas ka PS § 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega.

Ajajoon

5. novembril 2023 toimus meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”
5. detsembril 2023 tegi Politsei- ja Piirivalveamet väärteootsused, millega määras trahvid väljendi  “Jõest mereni” kasutamise eest karistusseadustik § 151’1 lg 1 alusel.
8. jaanuaril 2024 toimus esimene kaasusega seotud kohtuistung
11. juulil 2024 tegi Harju Maakohus otsuse, mis jättis jõusse ühele meeleavaldajale (Leore Klõšeikole) määratud trahvi.
25. septembril tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtumääruse, millega võttis menetlusse Leore Lisann Klõšeiko kassatsiooni.

Meediakajastused

Korduma kippuvad küsimused


Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#valjendusvabadus
Ostukorv