Klient: Kooseluseaduse sõlminud lapsevanemad Marina ja Jelena
Esindav jurist: Tõnis Loorits ja Kalle-Kaspar Sepper (advokaadibüroo Sirel ja Partnerid)
Ühiskondlik probleem: Marina ja Jelena on paarina ühist elu elanud üle kümne aasta, kooselu jooksul sünnitas Jelena ka tänaseks 3-aastase lapse. 2016. aastal sõlmis paar kooselulepingu ja Marina lapsendas Jelena poja, keda paar koos planeeris, ootas ja keda ollakse esimestest hetkedest koos kasvatanud. Lapsendamise tulemusena märgiti nii Marina kui Jelena lapse sünnitunnistusele vanemateks. Marina viibis lapse sündimise ja lapsendamise järel lapsehoolduspuhkusel, kuid on tänaseks naasnud tööle ja lapsega on kodus Jelena. Eestis on kodusel ja last kasvataval abikaasal võimalik üldjuhul saada riigi poolt ravikindlustus, kuid lesbipaari puhul keeldus riik sellest. Pere tänase keerulise ja ebaõiglase olukorra põhjuseks on kooseluseaduse rakendusaktide puudumine.
Kaasuse sisu: Vaidlusalune küsimus puudutab sotsiaalmaksuseaduse (SMS) §- 6, mis kätkeb endas sotsiaalmaksu maksmise erijuhtusid. Antud §-i lg 1 p 8 sätestab, et riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p-des 1, 2, 4, 5 või 55 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetava abikaasa eest, kes kasvatab vähemalt üht alla 8-aastast last. Jelena pöörduski sotsiaalkindlustusameti poole, kuid sai keeldumise osaliseks selgitusega: „Kooseluseaduse rakendusakte ei ole veel vastu võetud ning õigustatud isikute ring ei ole laiendatud. Seega ei saa me ka kooselulepingu sõlminud inimestele ülalpeetava abikaasa ravikindlustust võimaldada.“
Ainuke lahkheli nimetatud õiguse kasutamisel tuleneb asjaolust, et SMS § 6 näeb õigustatud isikuna ette teise abikaasa, kuid kaebaja perekondlik staatus on fikseeritud kooselulepingu sõlmimisega. Seega on nimetatud paari vahel tegu kooselupartnerite, mitte abikaasadega. Antud formaaljuriidiline erisus ei saa aga inimõigusi austavas riigis olla kaebajale õiguse välistamise põhistuseks ning rikub tema põhiseaduslikku õigust perekonnaelu kaitsele.
Lisaks leiame kaebuses, et kohtul tuleb kaaluda, kas SMS § 6 lg 1 p 8 pole KooS-i vastuvõtmise ja jõustumise järgselt (tulenevalt rakendusaktide vastuvõtmata jätmisest) muutunud põhiseadusega vastuolus olevaks õigusnormiks. Sellisel juhul tuleb nii kohtul kui ka muul täitevvõimu esindajal (sh Sotsaalkindlustusametil) jätta antud norm kohaldamata. Samas on võimalik KooS-i rakendusaktide vastuvõtmata jätmisest tingitud õiguslünka ületada läbi erinevate õiguse tõlgendusmeetodite. Muu hulgas on võimalik jätta nimetatud säte kohaldamata selle käesolevas sõnastuses ja lähtuda kaebaja põhiõiguste kaitse eesmärgil seadusandja eesmärgist KooS-i vastuvõtmisel, tõlgendades seda koosmõjus põhiseadusega. Ehk siis võimaldada ravikindlustus ka kooseluperedele.
Ajajoon:
- 11. juuni 2019 aastal pöördusime Tallinna Hadluskohtu poole.
- 6. septembril 2019 aastal otsustas Tallinna Halduskohus, et kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid tuleb kohelda samamoodi kui abielus olevaid lapsevanemaid.
- 18. detsembril 2019 aastal tunnistas riigikohus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks sotsiaalmaksuseaduse osa, mis välistab sotsiaalmaksu maksmise alla 8-aastast last kasvatavale inimesele, keda peab üleval tema registreeritud (kooselulepingu sõlminud) elukaaslane.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan