Klient: Mohammed Dibou
Esindavad juristid: Markus Hallang ja Uljana Ponomarjova (Eesti Inimõiguste Keskus)
Ühiskondlik probleem: Mohammed Dibou kohtuvaidlus puudutab põhimõtteliselt Eesti riigi suhtumist inimestesse, kel on õigus kodakondsusele naturalisatsiooni korras, kuid kelle inimõigusi takistab nende mittedemokraatlik päritoluriik. Sellest kohtulahendist sõltub, milline on edaspidi Eesti riigi menetluspraktika sarnases olukorras inimeste suhtes. Lisaks, inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 15 tunnustatakse inimese õigust kodakondsusele ja kodakondsuse vahetamisele, seega on oluline ühe inimese kohtutee kaudu arutada Eestis kodakondsuse ja inimõiguste puutepunkte.
Kaasuse sisu: Eesti kodanikust Tanja ja Süüria kodanikust Mohammed tutvusid 2005. aastal õpingute ajal Peterburis. Nad abiellusid 2007. aastal Tanja kodulinnas Tartus. 2010 lõpul koliti koos Süüriasse, kuna tollal oli tegu rahumeelse riigiga ja Mohammedit ootas töökoht sealses avalikus sektoris. Süürias elati aasta, kuni algas sõda. 2011. aasta lõpus kolis Eestisse Tanja, 2011. aasta detsembris ühines Tanjaga Eestis Mohammed. 2012. aastal taotles ja ka sai Mohammed Eesti elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks. Mohammed omandas aastatega eesti keele B1 tasemel, lõpetas Tallinna teeninduskoolis kondiitri eriala ja on terve Eestis elatud aja töötanud.
2019. aastal esitas Mohammed Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras. PPA informeeris Mohammedit, et Eesti kodakondsuse andmine pole võimalik, kui taotleja pole vabastatud oma senisest kodakondsusest. Mohammed on valmis Süüria kodakondsusest loobuma, kuid see pole võimalik. Nimelt saab Süüria kodakondsuse seaduse kohaselt riigi kodakondsusest loobuda ainult erijuhtudel ja valitsuse otsusega. Inimese enda tahte peale teda kodakondsusest ei vabastata. Seda kinnitavad ka perekonna vestlused ja kirjavahetus Süüria saatkonnaga Valgevenes. Seejuures oli Mohammed teinud kõik endast oleneva selleks, et oma eelmisest kodakondsusest loobuda. Mohammed on olukorras, kus Süüria teda kodakondsusest ei vabasta ja ta ise ei saa seda kuidagi mõjutada. Menetlust PPA-s pikendati korduvalt, kuni 2021 tuli otsus, mille kohaselt Mohammed Eesti kodakondsust ei saa.
Kaebuse õiguslik argumentatsioon: Olukord on põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega vastuolus ja seega õigusvastane. Võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt või kui erinevas olukorras olevaid isikuid koheldakse sarnaselt. Põhiseaduslikuks riiveks loetakse ka seadusandja tegevusetust ehk kui mõni säte on seaduses puudulik.
Kodakondsuse seaduse järgi ei kohaldata nõuet senise kodakondsuse loobumise kohta juhul, kui taotleja on kas Eesti Vabariigilt või muult EL riigilt rahvusvahelise kaitse saanud. Arvestades, et taotleja on Süüria kodanik, kes ei ole läbinud kohustuslikku sõjaväeteenistust, ja kvalifitseeruks seega rahvusvahelise kaitse saajaks, on ta sarnases olukorras rahvusvahelise kaitse saajaga, ning teda tuleks selliselt ka kohelda. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti käsiraamatu järgi on juhtumeid, kus sõjaväeteenistuse kohustus on pagulasseisundi taotlemist õigustav alus, näiteks kui isik tõendab, et väeteenistus nõudnuks tema osavõttu sõjategevusest, mis on vastuolus tema poliitiliste, usuliste või moraalsete tõekspidamistega. Lisaks, kui isik ei soovi end siduda sellise sõjalise aktsiooniga, mille on rahvusvaheline üldsus inimsusvastasena hukka mõistnud, siis deserteerimist või sõjaväekutse eiramisest tulenevat karistust võib käsitada kõigi teiste määratlusnõuete järgi tagakiusuna. Rahvusvahelise kaitse andmist reguleeriv seadus aga takistab Mohammedil taotleda rahvusvahelist kaitset, kuna ta omab pikaajalise elaniku elamisluba.
Lisaks tekitab kodakondsuse seaduse kriteerium, mille järgi Eesti kodanik ei või omada mõne muu riigi kodakondsust olukorra, kus erinevas olukorras olevaid inimesi koheldakse sarnaselt. Selliste riikide nagu Süüria, Iraan, Argentiina jne, kodanikke, kellel ei olegi võimalik oma kodakondsusest loobuda, koheldakse siinkohal sarnaselt nende riikide kodanikega, kellel on kodakondsusest loobumise võimalus, pannes nad seega ebavõrdsesse olukorda.
Ajajoon:
- 5. detsembril 2019 esitas Mohammed Dibou taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks.
- 5. märtsil 2021 saatis PPA Mohammedile otsuse jätta tema Eesti kodakondsuse saamise taotlus läbi vaatamata põhjendusega, et kodakondsuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.
- 5. aprillil 2021 esitas Mohammed Dibou Eesti Inimõiguste Keskuse abiga kaebuse Tallinna Halduskohtule.
- 10. märts 2022 otsustas Tallinna Halduskohus jätta kaebus rahuldamata.
- 7. veebruaril 2023 otsustas Riigikohus jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Jõustunud on Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2022. a otsus.
Meediakajastused:
- aprillil 2021 kajastas lugu Delfi nii eesti kui vene keeles.
- aprillil 2021 oli “Pealtnägijas” pikem lugu Mohammedi perest.
- septembril 2021 käisid Mohammed ja Tanja ETV+ saates “Своя правда” rääkimas oma Eesti-Süüria abielust, keskuse jurist Uljana Ponomarjova tutvustas lisaks kaasuse tagamaid.
- septembril 2021 ilmus venekeelses Postimehes artikkel Uljana esinemisest saates “Своя правда”
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan