Klient: Ukraina kodanik Taras Lozovskyi
Esindavad juristid: Nora Kurik, Uljana Ponomarjova
Strateegilise hagelemise kaasuse eesmärk: Koduriigi sõjaväeteenistuses osalemise tõlgendamine ohuna Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale ei või olla abstraktne, vaid lähtuma konkreetsetest asjaoludest, kujutama endast välismaalaste seaduse (VMS) §-des 124 ja 125 sätestatud ohtu ja olema konkreetsete kaebajat iseloomustavate asjaoludega põhjendatud. Lisaks on tegemist on potentsiaalse halduskiusu juhtumiga, kus PPA tõlgendus ja mõju inimestele läheb risti vastuollu siseministeeriumi välja öeldud seisukohaga ja kus ametnike käitumine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtte ja hea halduse tavaga, kuna kliendile tõi esimese, õigusvastastel kaalutlustel lühendatud elamisloa vaidlustamine ja otsuse tühistamine kolme kuu pärast kaasa hoopis uuendatud menetluses sama elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise, mis mõjus karistusena enda õiguste eest seismise eest.
Kaasuse sisu
1987. aastal Ukrainas südinud Taras on Ukraina kodanik. Ta saabus perega Eestisse 2021. aastal ja tal on tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina. Peres kasvab kolm alaealist last, kellest kaks on sündinud Eestis. Ukraina seaduste kohaselt on Taras sõjaväeteenistusest vabastatud – esialgu olid selle põhjuseks ülikooliõpingud ning hetkel see, et tal on kolm alla 18-aastast last.
Mais 2024 esitas Taras PPAle taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA väljastas aga tähtajalise elamisloa kehtivusega üks aasta. Otsusega kaasnes ähvardus jätta elamisluba edaspidi pikendamata, kui Taras ei esita PPA-le pädeva Ukraina ametiasutuse poolt väljastatud tõendit tervislikel põhjustel sõjaväekohustusest vabastamise kohta. Taras vaidlustas otsuse keskuse juristide abiga. PPA otsustas detsembris 2024 eelmise otsuse tühistada ja veebruaris 2025 jätta taotluse üldse läbi vaatamata, väites, et ilma Ukraina ametivõimude poolt Ukrainas väljastatud tõendita sõjaväekohustusest vabastamise kohta ei olevat võimalik elamisloa taotluse kohta otsust teha. Sellisel lähenemisel ei ole õiguslikku alust.
Õiguslik probleem
Otsuse põhjendustes viitas PPA VMS § 13 lõikele 1, mille kohaselt välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Samuti VMS § 31 lõikele 1, mis sätestab, et isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.
PPA otsus viitab esmalt VMS § 31 lg 2 ebaõigele tõlgendamisele. VMS kohaselt juhul, kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata. Säte on varasema kohtupraktika põhjal nähtud ette üksnes vältimatult vajalike dokumentide esitamata jätmise juhuks. Lisaks ei ole Ukraina sõjaväekohustusest vabastamise tõend vajalik selleks, et hinnata Ukraina kodanikust lähtuvat julgeoleku ohtu, sest Ukraina sõjaväes osalemine ei ohusta Eesti julgeolekut.
Esimese ja teise otsuse põhjendused viitavad PPA poolt eksimisele VMS § 132 lg 2 kohaldamisel, sest PPA-l oli alus lühendada elamisloa kestvust üksnes tähtsust omavate asjaolude alusel. PPA on lähtunud esimese elamisloa kestuse määramisel õigusvastastest kaalutlustest ning otsusega määratud elamisloa kestvus ei ole seetõttu kooskõlas HKMS § 4 lg-te 1 ja 2. PPA sisuline põhjendus (sõjaväepileti ja tervisetõendi puudumine), mille tõttu elamisloa kestvust lühendati, ei ole seotud VMS § 13 lg-s 1 sätestatud eesmärkidega. Varasemalt on Tallinna Halduskohus andnud Ukraina kodaniku sõjaväepileti puudumise olukorras PPA elamisloa pikendamise otsusele hinnangu, leides, et „Kohtule ei nähtu seni esitatu pinnalt, miks takistas PPA soovitud tõendi esitamata jätmine taotluse sisulist läbivaatamist, sh sisulist tuginemist ohule avalikule korrale ja/või riigi julgeolekule, kui sellised asjaolud esinevad,“ ning et PPA peab tõendi puudumise puhul andma olukorrale hinnangu olemasolevate tõendite, sh taotleja avalduste pinnalt (Tallinna Halduskohtu 19.08.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2286).
Taotleja on esitanud PPA-le informatsiooni ja ka tõendi Reserv+ andmebaasi väljavõtte näol sõjaväes mitte osalemise ning selle põhjuste kohta, samuti põhjused selle kohta, miks tal ei ole võimalik esitada PPA-le sõjaväepiletit. Seega ei saa otsus olla tingitud PPA poolsest teadmatusest taotlejat puudutavatest asjaoludest. Kuna taotleja kodakondsusjärgse riigi sõjaväeteenistuses osalemine ei ole Eesti julgeolekut ohustav asjaolu, ei ole sõjaväeteenistuses osalemine või mitteosalemine asjaoluks, mis iseloomustaks isiku poolt kujutatavat ohtu Eesti riigi julgeolekule. PPA on otsuse põhjendustes vältinud kestvuse lühendamise sisulist põhjendamist, viidates üksnes õigusnormidele, abstraktselt Eesti riigi julgeoleku ohule ja PPA nõutud dokumentide esitamata jätmisele.
1-aastase kestvusega elamisloa andmisel nõudis PPA kliendilt tervisetõendit, tuues välja vajaduse kontrollida terviseandmete küsimise kaudu taotleja esitatud avalduste tõelevastavust. Samas ei ole taotleja isegi avaldanud, et teda oleks sõjaväekohustusest vabastatud tervislikel põhjustel. Kaebaja vabastamise põhjus oli esialgu õpingud ülikoolis ning hetkel on selleks 3 alla 18-aastast last (1-aastane, 3-aastane ja 7-aastane).
Eesti Inimõiguste Keskus leiab, et Ukraina kodanike puhul on ka sõjaväekohustusega seonduvate tõendite nõudmine alusetu, kuivõrd see ei aita välja selgitada PPA väitel nõude aluseks olevat asjaolu ehk seda, kas Ukraina kodanik on oht Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Ukraina on Eesti jaoks sõbralik riik, kelle sõjategevust Eesti riik toetab. Seega ei ole Ukraina sõjaväes osalemine iseenesest asjaolu, mis tooks kaasa julgeoleku ohu Eesti riigile. Juhul, kui PPA näeb ohtu sõjategevuses läbielatus või sõjaväekohustuse täitmise käigus teada saadus, siis sõjaväepileti alusel neid asjaolusid tuvastada võimalik ei ole.
Ajajoon
- 2021 saabus Taras perega Eestisse ja sai töötamiseks tähtajalise elamisloa
- Mai 2024 esitas PPA-le elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks
- November 2024 PPA väljastab tähtajalise elamisloa üksnes aastaks
- November 2024 Taras esitab vaide PPA-le
- Detsember 2024 PPA vaide tulemus: novembri otsus on kehtetu, taotlus tuleb saata uuesti läbivaatamisele
- Veebruaris 2025 inimõiguste keskuse juristid esitavad arvamuse ja vastuväited PPA-le
- Veebruari lõpp 2025 PPA otsustab jätta taotluse läbi vaatamata
Inimõiguste keskuse juristide abil kaebas Taras otsuse edasi Tallinna Halduskohtusse, kust tuli ettepanek minna kompromissile (tähtaeg 1.4.2025). See eeldab kõigepealt, et PPA tunnistaks ebaseaduslikku käitumist. Kui seda ei juhtu ja kompromissi ei saavutata, läheb kaasus kohtus arutlusele augustis 2025.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan