Projekt tõstab kaasahaarava mängu kaudu lõbusal ja kaasaval viisil kooliõpilaste teadlikkust inimõigustest lootuses, et mängijad mõistavad omaenda võimekust maailma paremaks muuta. Projekti tulemuseks on kakskeelne kaardimängu nimega Standpoint : Vaatenurk, mille eesmärk on näidata, milliseid samme saavad erinevad inimesed astuda, et aidata kaasa inimõiguste edendamisele ja kaitsele. Mängus valib iga mängija rolli – näiteks poliitik, kuulsus või vabaühenduse juht -, ning mängijate ülesanne on lahendada inimõiguste kriis, kasutades selleks neile kättesaadavaid ressursse. Stsenaariumi määrab kohtunik, kes otsustab ka, milline mängija pakkus kõige tugevama lahenduse. Kuigi Standpoint : Vaatenurk käsitleb keerulisi teemasid, on fookus hariduse pakkumisel, tagades kõigile mängijatele informatiivse, erapooletu ja mõtlemapaneva kogemuse. Projekti meeskond plaanib külastada koole ja noortekeskusi üle Eesti, et tutvustada mängu kui tõhusat õppevahendit nii õpilastele, õpetajatele kui ka noorsootöötajatele.

Jälgi osalejate tegemisi Instagramis!

Ukraina ja Eesti noorte lõimumise tugevdamiseks ja tähenduslike sidemete loomiseks korraldatakse selle projekti raames 27. aprillil Tallinnas interaktiivne noorteüritus. Osalema kutsutakse 9. ja 10. klasside õpilasi Tallinna koolidest – sh Vabaduse Koolist, Tallinna 21. koolist ja teistest. Üritusel astuvad üles inimõiguste eksperdid Eesti Inimõiguste Keskusest, ÜRO Rändeametist IOM ning Eesti Noorsootöötajate Kogust. Nad tutvustavad võimalusi inimõiguste teemadega tegelemiseks – alates noorte algatatud projektidest kuni tulevaste karjäärivõimalusteni – eesmärgiga inspireerida uut põlvkonda inimõiguste eest seisjaid. Interaktiivsete harjutuste, näiteks temaatiliste mängude ja maailmakohviku kaudu julgustatakse osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi inimõigustega seoses. See aitab suurendada teadlikkust, arendada kriitilist mõtlemist ja luua sisukaid arutelusid, toetades ühtlasi püsivate inimsuhete kujunemist. Ürituse osana toimub ka kirjavahetuse algatus: iga osaleja kirjutab lühikese kirja ja lisab sinna oma kontaktandmed – näiteks e-posti aadressi või sotsiaalmeedia kasutajanime. Kirjad kogutakse kokku ning iga osaleja tõmbab neist juhuslikult ühe. See algatus soodustab suhtluse ja sidemete jätkumist ka pärast üritust.

Registreeri end üritusele siin!

Tänapäeval rikutakse sageli noorte inimõigusi. Kahjuks ei ole noored tihti teadlikud oma õigustest, sellest, mida teha nende rikkumise korral, ega sellest, kuidas nad saaksid aidata kaitsta ka teiste õigusi. Seetõttu soovime korraldada ürituse gümnaasiumiõpilastele, kus neil on võimalus kohtuda inimõiguste valdkonna ekspertidega ning arutada inimõiguste, noorteprojektide ja selle teemaga seotud töövõimaluste üle. Samuti saavad noored omavahel jagada isiklikke kogemusi inimõigustega seoses ning alustada kirjavahetust, et hoida vestlust elus ka pärast üritust. – tiimiliige Kateryna

Projekt seab kahtluse alla HIViga seotud stigmad, harides kogukondi ning edendades mõistmist, austust ja võrdsust HIV-positiivsete inimeste suhtes. Projekt “Red String” heidab kunsti, lugude jutustamise ja avaliku kaasamise kaudu valgust sellele, mida tähendab tänapäeval HIViga elamine – rõhutades, et HIV-positiivsed inimesed ei kujuta ühiskonnale ohtu ning väärivad väärikat kohtlemist. Tartu Kaubamajas 28. aprillist kuni mai lõpuni aset leidev moeväljapanek kasutab sümboolseid disaine, et murda levinud stereotüüpe. Interaktiivsed plakatid ja anonüümsed tunnistused kutsuvad külastajaid õppima, mõtlema ja looma teemaga emotsionaalset sidet. Tänu sotsiaalmeediale ja koostööle HIV-organisatsioonidega (Eesti HIV-positiivsete Võrgustik) jõuab kampaania kaugemale ühest sündmusest, tagades usaldusväärse teabe jõudmise võimalikult paljude inimesteni. Projekti osana valmib ka taskuhääling, mis tutvustab HIViga elavate inimeste kogemusi intervjuude kaudu. Projekti keskmes on üleskutse kaasamisele ja inimõigustele – sest igaühel on õigus elada ilma stigmatiseerimise ja diskrimineerimiseta.

Jälgi projekti Instagramis ning panusta vabatahtlikuna!

Projekt kasutab lugude jutustamise jõudu ja loovat haridust, et tõsta teadlikkust sunnitud rändest Eestis ning edendada sallivust ja inimõiguste mõistmist. Rändetaustaga inimesed seisavad sageli silmitsi takistustega, mis piiravad nende võimalusi ühiskonnas täisväärtuslikult osaleda – alates juriidilistest ja kultuurilistest raskustest kuni sotsiaalse tõrjutuseni. Tõsieluliste kogemuste jäädvustamise kaudu – intervjuude ja filmi vormis – annab projekt hääle neile, keda see kõige otsesemalt puudutab, aidates publikul nendega inimlikul tasandil suhestuda. Avalik teadlikkuse tõstmise üritus, kus osalevad eksperdid ja kus on loodud võimalused avatud dialoogiks, toob inimesed kokku, et arutada olulisi teemasid ja luua uusi sidemeid. Nende interaktiivsete vormide kaudu tõstab projekt esile õigust haridusele, tööle ja kaitsele diskrimineerimise eest, tugevdades samal ajal empaatiat, kaasatust ja ühtekuuluvustunnet.

Projekt tõstab teadlikkust kiusamise probleemist, eesmärgiga vähendada vägivalda Eestis ning julgustada inimesi seisma oma õiguste eest. Kiusamine ei ole vaid sotsiaalne probleem – see on ka inimõiguste küsimus, mis puudutab õigust väärikusele, turvalisusele, haridusele ja eneseväljendusele. Lühifilm “Stigma” toob ekraanile tõsielulised kiusamisjuhtumid, näidates nende mõju ohvrite emotsionaalsele ja psühholoogilisele heaolule, ning kaasab isiklikke lugusid ja psühholoogi vaatenurki. Film on tõhus teadlikkuse tõstmise vahend: see tõstab empaatiat, aitab märgata erinevaid kiusamise vorme – alates füüsilisest kuni küberkiusamiseni – ning pakub variante, kuidas olukordadele reageerida. Projekti raames toimub ka filmi avalik linastus, et soodustada arutelusid ja tõsta teadlikkust. Projekti eesmärk on jõuda eri vanuse ja taustaga inimesteni, algatada olulisi vestlusi, kujundada suhtumisi ning aidata luua turvalisem ja lugupidavam ühiskond kõigile.

Tutvu projektiga lähemalt Instagramis ja Tiktokis, jaga oma lugu või panusta vabatahlikuna!

Ma arvan, et kiusamise teema on väga oluline, sest see mõjutab tohutut hulka teismelisi. Kui me kuulasime inimeste päriselu lugusid, oli raske emotsioone tagasi hoida – mingil hetkel saad aru, et iga loo taga on valu, üksildus ja hirm. Me teeme seda filmi selleks, et inimesed ei vaikiks. Et need, kes on kiusamist kogenud, teaksid, et nad ei ole üksi. Ja et need, kes pole sellele veel mõelnud, hakkaksid mõistma, kui tähtsad on lugupidamine ja toetus. Iga inimene väärib turvatunnet, aktsepteerimist ja õigust olla tema ise. – tiimi mentor Vladislav