Möödunud nädalal külastas Eestit üle-euroopalise algatuse Democracy27 töögrupp, et koguda infot demokraatia olukorra ja arengusuundade kohta. Eesti konteksti mõistmiseks kohtuti erinevate institutsioonide ja huvigruppidega. Saadud sisend on aluseks mitmeid Euroopa riike hõlmavale raportile, mis annab soovitusi demokraatia tugevdamiseks Euroopas. Töögrupi kontaktiks ja partnerorganisatsooniks Eestis oli inimõiguste keskus.
5.-7. oktoobril Eestit külastanud delegatsiooni kuulusid Poola poliitik, akadeemik ja digivalitsemise teerajaja Michał Boni, Euroopa Ülikooli Instituudi ja Utrechti ülikooli professor, meediaekspert Madeleine de Cock Buning, ettevõtja ja meediakontserni Mediahuis nõukogu esimees Thomas Leysen. Delegatsiooni saatsid Euroopa poliitiliste sihtasutuste võrgustiku tegevjuht Gary Klaukka ning projektijuht Francesca Rambaldi.
Külaliste päevakava oli sisukas ja mitmekesine: kolme päeva jooksul kohtuti nii poliitikute (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Signe Riisalo, Hanah Lahe), ministrite (Liisa Pakosta), ühiskondlike protsesside ekspertide (Tarmo Jüristo, Marju Himma) ja vabaühenduste (Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, Demokraatiatrenn, Korruptsioonivaba Eesti, Avatud Eesti Fond), ettevõtjate esindajate (Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts), ajakirjanike (Erik Moora, Greete Lehepuu), julgeoleku eksperdi (Rainer Saks), e-riigi skeptiku (Märt Põder), õiguskantsleri kantselei esindajate (Margit Sarv, Kertti Pilvik) kui ka tavaliste Eesti noortega.
Kohtumise peakorraldaja, inimõiguste keskuse programmijuht Kelly Grossthali sõnul valmistas Eesti demokraatia areng külalistele muljet nimelt oma mitmekesisuses: igaühel on hääl, igaühel on arvamus. “Külalistele meeldis eriti, kui sisukalt ning avatult ja kriitiliselt rääkisid Eesti eksperdid, poliitikud ja vabaühenduste esindajad oma riigist. Keegi ei püüdnud Eestit üksnes heas valguses näidata, vaid ausalt osutati nii sellele, mis meil hästi töötab, kui ka parandamist vajavatele kohtadele. Hästi töötab näiteks see, et suure osa asjadest saame ajada e-teel ning valimisaktiivsus on püsinud kõrge. Samasugust avatust ja konstruktiivsust näitasid ka külalised ise: nad olid kriitilised nii oma riikide kui ka Euroopa suhtes, aga alati sooviga midagi paremaks muuta.”
Kõige kriitilisem hääl, mida külalised kuulsid, tuli aga noortelt. Visiidi raames toimunud 14 osalejaga ümarlaualt tuli välja, et noorte hinnangul on Eesti demokraatia suurim probleem see, et nende häält pole kuulda ja seda ka ei võeta kuulda. Isegi kui noorte arvamust kodus, koolis, poliitikas või ühiskonnas laiemalt küsitakse, siis sellega tegelikult ei arvestata. Lisaks tõid noored välja vaenukõne leviku, mis mürgitab kogu ühiskondlikku arutelu, erivajadustega noorte keerulise olukorra ning asjaolu, et vanemate inimeste arvulise ülekaalu tõttu pole noorte häälel valimiskasti juures kaalu. See oli otse ja jõuliselt öeldud ning väärib tähelepanu.
Lisaks Eestile külastab Europe27 delegatsioon sel korral viit Euroopa riiki: Poola, Saksamaa, Hispaania, Ungari ja Prantsusmaa.Eri riikides toimunud arutelude põhjal pannakse kokku raport, mis on sisendiks mahukale dokumendile, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu demokraatia nõrgenemisele Euroopas ja võimalustele demokraatia kui Euroopa identideedi aluse uuele esile ja fookusesse tõstmiseks.
Fotod: Aron Urb
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan