Riigikogus esimese lugemise faasis olev välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) eelnõu vajab korrektuure. Osad neist on seotud seaduse viitamistega Euroopa Liidu õigusele ja seaduse arusaadavuse hõlbustamisega, kuid inimõiguste keskuse juristid toovad välja ka kolm olulist sisulist probleemi.
Uus eelnõu lubab alaealiste rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise otsustamisel võtta kaalutlustena arvesse lapse turvalisuse tagamist ja vanemate kinnipidamist. “Demokraatlikus, toimiva sotsiaalkaitsesüsteemiga riigis ei ole kohane pidada haavatavaid isikuid kinni nende turvalisuse tagamiseks ega seetõttu, et kinni on peetud mõni nende sugulane,” ütleb inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Nora Kurik.
Juristid toovad välja, et VRKS-i sõnastus on lisaks ilmselges vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Eesti lastekaitse seaduse ning põhiseaduse §-dega 11 ja 20. “Põhiseaduse § 20 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil võib inimese vabadust võtta,” selgitab Kurik. “Isiku turvalisuse tagamise eesmärgil on see lubatud vaid siis, kui inimene võib loetletud põhjustel olla ohtlik iseendale. Seega puudub alus sellise kinnipidamise kaalutluse seadustamiseks Eesti õiguses.”
Uues eelnõus ei ole arvesse võetud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hiljutist seisukohta perekonnaelu puutumatuse tagamise kohta. Selle kohaselt peab pagulane saama oma elukaaslasega taasühineda ka siis, kui koduriigis oli nende abiellumine või kooselu sõlmimine õiguslikult võimatu. “Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoha alusel oleks VRKS põhiseadusega vastuolus ning Vabariigi Presidendil on õigus jätta seadus välja kuulutamata,” märgib inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova.
Varasematest soovitustest ei ole arvesse võetud mitme kaasatud asutuse nõuannet loobuda maakonnasisese liikumispiirangu kehtestamisest majutuskeskuses elavatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Majutuskeskustes elavate inimeste õigusi tugevalt riivava piirangu eesmärk jääb selgusetuks, kuna põhjendustes ei võeta arvesse siinseid olusid – Eesti riigi väiksust, taotlejate vähesust ning teenuste ja töökohtade paiknemist majutuskeskuste piirkonnast väljaspool.
Täname Riigikogu võimaluse eest esitada Eesti Inimõiguste Keskuse seisukohad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu osas ning julgustame meie ettepanekutega arvestama. Eelnõu menetluse kulgu saab jälgida siin.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan