2025. aasta algas inimõiguste keskuses pingeliselt, sest mitme partneri rahastus vähenes ning ka meil tuli teha kärpeid. USA otsus lõpetada enamik arenguabiprojekte mõjutas tugevalt meie migratsiooni ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas tegutsevaid rahvusvahelisi partnereid. Seega pidime viieks kuuks ajutiselt peatama Ukraina sõjapõgenike nõustamise töövaldkonnas ning valmistuma kuni 40-protsendiliseks kärpeks varjupaigataotlejatele õigusabi pakkumisel. Õnneks jäi kärbe lõpuks kümne protsendi piiresse ja õigusabi osutamine jätkus.

Ebakindlust süvendasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ebaselged sõnumid strateegilise partnerlusega jätkamise osas. Pool aastat puudus meil kindlus, mis mahus ja vormis mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise valdkondlike tegevustega jätkata saame. Juuliks mure õnneks lahenes.

Kuna rahastus vabaühendustele terves maailmas väheneb, siis on konkursid ülitihedad. Sellele vaatamata oleme üheskoos kirjutanud ja esitanud 21 projektitaotlust. Muud võimalust ei ole, sest inimõigused vajavad kaitsmist nüüd ja praegu.

Aasta jooksul oli meil keskmiselt korraga töös 14 projekti. 2025. aastal lisandus ka uusi teemasid, näiteks teadlikkuse suurendamine põhiõiguste hartast ja inimõigustepõhise arengukoostöö tähtsusest.

Ebakindla rahastuse tõttu olime sunnitud loobuma büroojuhi ametikohast. Aitäh sulle, Joosep, et tagasid büroo toimimise ja juhtisid keerukaid projekte! Täiskohaga töötajat ei olnud meil ka mitmekesisuse ja kaasatuse ega andmekaitse ning digivaldkonnaga tegelemiseks. Praegu tundub, et 2026. aastal peame kõigi teemadega üksnes kuuekesi hakkama saama. Siinkohal suur tänu kõigile meie tiimi liikmetele!

Kulude optimeerimiseks leidsime endale kontorinaabrid: alates märtsist tegutseb meie ruumides ka Eesti Noorsootöö Keskus. Koostöö käigus on juba tekkinud mitu ideed, kuidas inimõiguste teemasid tõhusamalt noorteni viia.

Oma põhitööd – inimeste õiguste eest seismine – tegime aasta jooksul aga edukalt. Nõustasime ühtekokku 473 inimest, neist 386 seoses rahvusvahelise kaitsega. Esile kerkisid küsimused, kuidas seda taotleda ja kas on üldse potentsiaali kaitset saada. Samuti valmistasime inimesi ette varjupaiga taotlemise intervjuudeks ning selgitasime perekonna taasühinemise võimalusi ja protsessi. Nõustasime ka 45 ukrainlast tööalase ärakasutamise teemadel. Peamisteks probleemideks olid maksmata palgad, ebaselged tööülesanded, suusõnalised lepingud ja tööohutus. Diskrimineerimise valdkonnas tegelesime 42 pöördumisega, valdavalt sooga seotud teemadel.

Kohtuvaidlusi oli meil aasta jooksul 27, millest 11 algasid 2025. aastal ning 16 tulid üle eelmistest aastatest. Kohtuasjad on pikad ning nendega seotud rahalised riskid meie jaoks suured. Täname südamest oma püsiannetajaid, et oleme saanud need olulised kaasused kohtusse viia! Enamik kaasustest puudutas rahvusvahelist kaitset, näiteks Ukraina kodaniku elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine ja moraalse kahju hüvitamine.

Strateegilise hagelemise valdkonna suurimaks võiduks loeme väljendusvabaduse kaasust. Riigikohtusse jõudnud ja ühiskonnas elavat arutelu tekitanud kaasus nelja noore üle, kes kasutasid sõnapaari „jõest mereni“, oli meile võidukas. Siinkohal täname taas kõiki toetajaid – keda oli rekordiliselt palju –, et saime selle olulise kaasusega lõpuni minna, ning Ronald Riistani (Syndicate Legal), kes kaasusele viimase kahe aasta jooksul täielikult pühendus.

Kuigi mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnas täiskohaga töötajat ressursi puudusel hetkel ei ole, olime siiski nähtavad. Toimus mitu sisukat koolitust sellistel teemadel nagu sooline mitmekesisus, LGBT+ kogemused töökeskkonnas, lähisuhtevägivalla ennetamine töökeskkonnas ning neuromitmekesisus. Ühtekokku osales koolitustel üle kolmesaja tööandja. Samuti laienes mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik: meiega liitus 15 uut organisatsiooni. Mitmekesisuse kuud tähistasime vaimse tervise improga ning üle 50 organisatsiooni korraldas mitmesuguseid tegevusi oma töökeskkonnas. Aasta lõpus viisime kokkuleppega liitunute hulgas läbi ka küsitlusi, et selgitada välja võrgustiku liikmete ootused ja vajadused 2026. aastaks.

Korraldasime eri sihtrühmadele ka teisi populaarseid koolitusi: tarkvaraarendajatele rääkisime tehisaruprojektide vastutustundlikust juhtimisest, õigusteadlastele Euroopa Liidu põhiõiguste harta kasutamisest, arengukoostööga tegelevatele organisatsioonidele inimõigustega arvestamise olulisusest arengukoostöös, rändeekspertidele rahvusvahelisest kaitsest ning kinnipidamiskeskuse töötajatele haavatavate inimeste märkamisest ja nende kohtlemisest. Samuti tutvustasime migrantidele Eesti tööõiguse aluseid. Neil, kes koolitustest osa ei saanud, on võimalik ise õppida, kasutades meie kodulehel olevaid materjale, näiteks tehisintellektisüsteemide arendajatele mõeldud juhendit või enesehindamise testi arengukoostööga tegelevatele organisatsioonidele.

Üks meie aasta teema olid ka noored ja noortega töötavad inimesed. Aasta alguses toimus Eesti ja Ukraina noorte laager, mille keskmes olid inimõigused, võrdne kohtlemine ja demokraatia. Koostöös Eesti Noorsootöö Koguga toimus märtsis talvekool, kus arutasime LGBTQ+-noorte toetamist noorsootöös. Noored korraldasid ise üritusi ja töötasid välja materjale, et rääkida noortele inimõigustest. Näiteks loodi kaardimäng „Vaatenurk“, valmis kiusamisteemaline lühifilm „Stigma“, HIV stigmadest rääkiv näitus, vaenukõnet käsitlev seminar, Ukraina ja Eesti noorte lõimumist toetav noorteseminar ning rändeteemaline film.

Et teadmised ja kogemused kanduks edasi ka pärast projektide lõppu, valmis veel hulk materjale: inimõigusi edendava projekti või tegevuse kavandamise ja elluviimise juhend noortele, turvalise ruumi loomise juhend ning inimõiguste hariduse meetodid noorsootöötajatele. Samuti valmis kaardimäng seksuaalse ja soolise mitmekesisusega seotud mõistete kohta. Lisaks uuendasime oma turvalist veebikäitumist õpetavat keskkonda Cybergram, kust leiab uusi teste, kogemuslugusid ning õpetajatele mõeldud juhendmaterjali selle kohta, kuidas platvormi koolitunnis kasutada.

Aasta jooksul avaldasime uuringud romade olukorrast ja õigusriigi arengust ning aasta lõppes otse loomulikult inimõiguste aruandega, kus 15 autorit on hinnanud viimase kahe aasta arengut inimõiguste valdkonnas Eestis. Saime aruande avaldada vaid tänud inimõiguste keskuse toetajatele. Aitäh kõigile toetajatele ja autoritele!

Saatsime ka arvamused nii nõusolekuseaduse, koalitsioonileppe, varjupaigaseaduse ja koostöös võrdse kohtlemise võrgustikuga võrdse kohtlemise seaduse muutmise kohta. Samuti avaldasime meedias artikleid, millest loetumad olid seksuaalsest ärakasutamisest, inimõiguste olukorrast Eestis ning PPA tegevusest õigusriigi põhimõtte järgimisel.

Igapäevatööle lisaks jõudsime koostöös nõukoguga paika panna ka inimõiguste keskuse strateegia aastateks 2026–2030. Strateegia eesmärk on tagada, et Eesti on õigusriik, kus inimõigused on ühiskondlikult olulised ning iga inimene teab, et tema ja teiste õigused väärivad kaitsmist.

Kutsume kõiki inimõigustest hoolijaid üles hakkama inimõiguste keskuse püsiannetajaks. Inimõigused ei kaitse ennast ise, aga viis eurot iga kuu aitab meil seda teha.  Sest inimõigustega Eesti on ilusam!