Inimõiguste keskus kutsub üles toetama juba viiendat aastat kohtupingis seisvat Miiat. Spordikoolis õppinud Miia pöördus konfidentsiaalselt oma kooli juhi poole, et anda teada kogetud väidetavast seksuaalsest ahistamisest. Tema treener esitas seepeale tema vastu laimukaebuse koos kahjuhüvitise nõudega. Kurnav ja kulukas kohtuvaidlus kestab.
2020. aasta juulis teavitas tollal alaealine Miia oma kooli direktorit kogetud väidetavast treeneripoolsest ahistamisjuhtumist. 2021. aasta aprillis kaebas treener vahepeal täisealiseks saanud Miia kohtusse, nõudes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.
Tegu on nn “laimukaasusega”. Laimukaasusi lahendatakse tsiviilkohtus, mis tähendab muuhulgas, et ahistamise ohver peab viibima kohtusaalis koos ahistajaga ning andma vajadusel ütlusi ahistaja juuresolekul. Eesti Inimõiguste Keskuse jaoks on tegemist strateegilise kohtuasjaga, sest keskuse hinnangul on laimu paragrahvide kasutamine ahistamisest teavitajate vastu ohtlik tee.
“Toetame Miia kohtuteed, et nn laimuhagid ei kujuneks Eesti ühiskonnas ohvrite vaigistamise viisiks,” selgitab kaasuse laiemat tähendust inimõiguste keskuse juht Egert Rünne. “Hirm, et ahistamisest rääkimine toob kaasa kuluka laimuhagi, heidutab ohvreid oma õiguste eest seismast.”
Augustis 2022. aastal otsustas Tartu Maakohus, et koolijuhile ahistamisjuhtumist teada andmise kohta laimu paragrahvid ei rakendu. Kohus selgitas, et koolijuhile oma kogemusest rääkimine on lubatud, sest tegu ei ole kolmanda kõrvalise isikuga, vaid töö iseloomust tulenevalt lasub tal vastutus taoliste juhtumitega tegeleda. 2023. aasta mais jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas kehtima ning see on jõustunud.
Kohtutee ei saanud toona siiski läbi, sest vaidlus jätkub kahes küsimuses. Esiteks, kas Miia tohtis rääkida oma kogemusest poiss-sõbrale, kes teda emotsionaalselt toetas ja julgustas direktori poole pöörduma, või tuleb tal selle eest tasuda treenerile mittevaralise kahju hüvitist. Teiseks, kas Miia vastutab selle eest, et 2021. a kajastas treeneri algatatud kohtuvaidlust Eesti Päevalehe artikkel, kus kirjeldati ka väidetava ahistamisjuhtumi asjaolusid. Treeneri hinnangul põhjustas see talle kahju, mille peaks samuti hüvitama Miia. Need küsimused saatis Ringkonnakohus uuesti läbivaatamiseks Tartu Maakohtule tagasi.
Miiat kohtus esindava advokaadibüroo Liverte advokaadi Meris Vellingu hinnangul on vaidluse jätkumine kurioosne, Miia suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ei peaks kohtus üldse olemagi.
“Maine kahjustamine eeldab teist isikut puudutava informatsiooni levitamist viisil, mille eesmärk või tagajärg on selle avalikustamine. Kohtupraktikas on nüüdseks leidnud kinnitust, et kohus ei sekku kahe isiku omavahelisse privaatsesse suhtlusesse. Ükski ohver ei peaks kartma „laimuhagi“ vestluse tõttu näiteks psühholoogi või muu usaldusisikuga. Seega ei saa asjaolu, et Miia jagas juhtunut oma poiss-sõbraga, tuua kaasa kohustust tasuda treenerile hüvitist väidetava mainekahju eest,” sõnab Velling. Miia ei saa vastutada ka ajakirjanduse tegevuse eest avaliku kohtuvaidluse kajastamisel, mille treener ise algatas ja mille kinniseks kuulutamist ta ei taotlenud. Igaüks on saanud ja saab ka edaspidi avalikku kohtuistungit kuulama tulla,” toob Velling punkt-punktilt välja argumendid Miia kaitseks.
Ligi kaks ja pool aastat paigal seisnud kohtumenetlus jätkub Tartu Maakohtus. Tänaseks juba viis aastat kestnud vaidlus on sisaldanud palju ootamist ja ebakindlust tuleviku ees. On lubamatu, et noor inimene, kelle ainus süü oli oma kogemusest rääkimine, on pidanud oma täiskasvanuelu alustama sel viisil. Palun aita meil Miiat aidata! Anneta, et saaksime tasuda üheskoos kohtukulud!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan