Täna, rahvusvahelisel inimõiguste päeval ilmunud inimõiguste aruandest selgub, et inimõiguste rolli teadvustamine demokraatia alustalana on Eestis vajunud ohtlikult tagaplaanile. Olulised seadusemuudatused seisavad paigal, selgelt põhjendamata “julgeolekukaalutlustel” on asutud piirama põhiõigusi.

“Inimõigused Eestis 2026” on sõltumatu ja pädev raport inimõiguste olukorra kohta Eestis. Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel valminud väljaandesse andsid oma panuse 15 eri valdkonna eksperti või ekspertorganisatsiooni. Aruandest selgub, et inimõiguste olukord on paranenud vaid ühes kirjeldatud valdkonnas, samas kui lausa kaheksa (!) – teiste hulgas näiteks õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, kogunemis- ja ühinemisvabadus, sotsiaalsed inimõigused – puhul on ekspertide hinnangul märgata tagasiminekut.

Inimõiguste keskuse juht Egert Rünne peab eriti ohtlikuks arenguid kahes jõuministeeriumis. “Siseministeeriumi ettepanekud, mis riivavad tugevalt inimeste põhiõigusi, ei tekita usaldust ja näitavad, et põhiõiguste kaitsest riigitasandil ei hoolita. Lisaks on siseministeeriumi haldusalas olev Politsei- ja Piirivalveamet meeleavaldajaid ebaseaduslikult heidutanud ja karistanud või kiusanud sarnaste kogunemiste korraldajaid. Halduskiusu on tugevalt näha ka rahvusvahelise kaitse andmise menetluses ja elamisloa saamisel,” sõnab ta.

Positiivsena toob inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal välja abieluvõrdsuse ja edasimineku nõusolekuseadusega. “See näitab, et vaatamata rünnakutele inimõiguste vastu, on need ühiskonnas paljude jaoks alusväärtustena jätkuvalt olulised,” usub ta. “Lisaks on Eestis pigem hästi sõnavabadusega, kuigi võrreldes varasemate aastatega on näha üha rohkem ohukohti. Olgu selleks siis ühelt poolt aktivistide trahvimine sõnade eest või teiselt poolt lokkav vaenukõne. Mõlemal juhul on vaja leida rohkem tasakaalu üksikisiku ja ühiskondliku turvalisuse vahel.”

Juba 12. korda ilmunud aruanne “Inimõigused Eestis” on väärt tööriist ajakirjanikele, õppejõududele, poliitikakujundajatele ja kõigile teistele, kes vajavad objektiivset teavet ja hoolivad inimõigustest Eestis.

Loe aruannet.