Inimõiguste keskuse juristid esindavad strateegilises kohtuasjas Ukraina kodanikku, kes esitas 2024. aastal Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. Tallinna Halduskohtu hinnangul oli PPA otsus jätta tema elamisloa taotlus läbi vaatamata õigusvastane.

Kolme väikese lapse isa Taras elab ja töötab alates 2021. aastast tähtajalise elamisloa alusel perega Tallinnas. Ukraina seaduste kohaselt on ta sõjaväeteenistusest vabastatud – esialgu seetõttu, et õppis ülikoolis, hiljem seetõttu, et tal on kolm alaealist last. Kui PPA otsustas jätta tema elamisloa taotluse läbi vaatamata, põhjendades otsust puuduva sõjaväepileti või sõjaväekohustusest vabastamise tõendiga, ilma milleta polevat võimalik tõendada, et Taras ei kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale, pöördus ta inimõiguste keskuse poole. Keskuse juristide Nora Kuriku ja Uljana Ponomarjova abil kaevati otsus edasi.

“Otsustasime Tarasi juhtumiga strateegilise kohtuasja raames tegeleda, sest tema olukord pole kahjuks ainulaadne,” sõnab Nora Kurik. “Sarnases olukorras on paljud Eestisse jõudnud ukrainlased, kellelt PPA nõuab ilma põhjendatud vajaduseta dokumente, mida neil ei ole võimalik Eestis viibides esitada.”

Uljana Ponomarjova lisab, et kohtuotsus on oluline õigusriigi ja õigusselguse põhimõtete kehtivuse kohalt. “Demokraatlikule õigusriigile pole kohane olukord, kus riigi enda ametnikud käituvad meelevaldselt, riivates ilma selgitusteta Eesti elanike õigusi. Seisame Eesti riigi eest, kus seadused kehtivad kõigile ühtmoodi ja läbipaistvalt. On hea meel saada taas kinnitust sellele, et Eesti kohtusüsteem kaitseb inimesi tõhusalt riigiasutuste omavoli eest.”

Tallinna Halduskohtu otsuseid on võimalik Tallinna Ringkonnakohtusse edasi kaevata 30 päeva. Kui PPA kohtuotsust ei vaidlusta, muutub otsus kõigile kättesaadavaks Riigi Teataja kaudu.