5. novembril 2023 toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus Palestiina tsiviilohvrite hukkumise vastu. Inimõiguste keskuse poole pöördus pärast seda neli meeleavaldusel osalenud noort, kellele Politsei- ja Piirivalveamet oli määranud rahatrahvi väljendi “jõest mereni” kasutamise eest. Inimõiguste keskus toetas noorte kohtusse pöördumist, kuna hindas olukorda ohuks sõnavabadusele Eestis. Eile jõustus lõplikult kohtuotsus, millega mõisteti õigeks ka viimane meie poole pöördunud noor.

Väljendusvabadus (kasutusel ka mõiste sõnavabadus) on inimõigus, millel on keskne roll demokraatliku ühiskonna toimimises. Selle piiramine peab seetõttu olema vajalik, proportsionaalne ja inimestele mõistetav. Nelja noore kinnipidamine ja trahvimine väljendi “jõest mereni” kasutamise eest inimõiguste keskuse hinnangul seda ei olnud. Lisaks sellele, et väljend oli Eesti avalikus diskussioonis toona pea tundmatu, pole selle tähendusel ei Eestis ega rahvusvaheliselt ühte kindlat sisulist tõlgendust.

“Kaasus oli meie jaoks eriline, sest selles said kokku rahalised riskid ja ulatuslik ühiskondlik vastukaja,” kommenteerib inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne. “Rekordiline tugi toetajatelt ja kaasamõtlejatelt annab meile kindlust teha ka tulevikus valikuid, mis aitavad tagada seda, et kõigi inimeste inimõigused on Eestis kaitstud.”

Inimõiguste keskuse jaoks oli tegemist strateegilise kohtuasjaga, mis aitas saavutada õigusselgust küsimuses, kus jookseb Eestis sõnavabaduse piir. Pea kaks aastat kestnud kohtutee lõppes nii noorte, neid esindanud vandeadvokaat Ronald Riistani (advokaadibüroo Syndicate Legal) kui ka inimõiguste keskuse jaoks rõõmustavalt – erinevates kohtuastmetes mõisteti õigeks kõik neli noort. Kahel korral Riigikohtuni välja jõudnud vaidluse puhul said kinnitust inimõiguste keskuse argumendid, mis kaitsevad sõnavabadust ja õigusriiki.

“Ajal, mil paljudes riikides ründavad poliitikud üha jõulisemalt õigusriiki, on põhjust Eesti pärast rõõmustada. Loodan väga, et kogu kohtutee ja ühiskondlik debatt näitasid riiklikele institutsioonidele kätte rutakalt keelustamise ja trahvimise kitsaskohad. Riik peaks meeles pidama, et trahvidel on alati heidutuse maik. Tasub endalt küsida, kas ikka soovime Eestit, kus ei tohi tavainimeste hukkumise vastu meelt avaldada,” sõnas keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal.

Inimõiguste keskus on viimase kuue aasta jooksul tegelenud 17 strateegilise kohtuasjaga. Iga kaasus on aidanud kaasa nii üksikinimeste kaitsele kui inimõigustel põhineva õigusruumi tugevdamisele Eestis. “Täname vandeadvokaat Ronald Riistanit sisukalt ja südamega tehtud töö eest ning julgustame kõiki inimõigustest ja demokraatiast hoolivaid advokaate meiega koostööd tegema,” lisas Grossthal.