Eesti Inimõiguste Keskus avaldas koostöös Kesk-Euroopa Ülikooliga seirearuande romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva riikliku strateegilise raamistiku rakendamise kohta Eestis.

Eestil kahjuks puudub eraldi romasid käsitlev riiklik strateegiline raamistik (National Roma Strategic Framework – NRSF). Romadega seotud küsimusi käsitletakse laiemas arengukavas Sidus Eesti 2021–2030 ja iga-aastastes lõimumisprogrammides.

Seirearuanne toob välja, et Eestis raskendab meetmete tõhususe hindamist andmete puudumine romade olukorra kohta. Uuringute ja selge strateegia puudumise tõttu on mitmed kitsaskohad – näiteks roma laste vähene osalemine alushariduses, haridustee lühidus ja katkestatus ning kõrge tööpuudus – püsinud lahenduseta juba aastakümneid. Meil pole usaldusväärset ülevaadet romasid puudutava diskrimineerimise ulatusest, eriti tervishoiu ja tööle saamise osas. Lisaks soodustavad puudulikud õigusaktid romadele (nagu ka teistele marginaliseeritud gruppidele) suunatud vaenu levikut Eestis. Roma vabaühendustel napib ressursse ja institutsionaalset tuge, mis pärsib nende suutlikkust oma õiguste eest seista ja osaleda poliitikakujundamises.

Uuringute ühe autori Egert Rünne sõnul on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised organisatsioonid aastaid oodanud, et Eestis töötataks välja romasid käsitlev riiklik strateegiline raamistik või – vähemalt – lisataks lõimumisprogrammidesse selge romadele suunatud strateegia, kus oleks välja toodud mõõdetavad indikaatorid ja konkreetsed meetmed. See aitaks tuua esile roma kogukonna vajadused ja murekohad ning tagada nende õigusi.

Ehkki Valgas pakutav mentoriteenus on – eriti haridusvaldkonnas – mõjunud positiivselt, on tegemist ainsa järjepideva romade kaasamisele sihitud tegevusega. Lisaks on selle geograafiline ulatus kahjuks piiratud.

Lähteandmete, süsteemse seire ja selge strateegilise lähenemise puudumine takistab edasiminekut. Aruanne soovitab kehtestada EL-i eesmärkidega kooskõlas olevad indikaatorid, koguda nendega seotud andmeid ja viia läbi uuringuid, rakendada sihitud meetmeid (nt laiendada mentoriteenust) ning tagada roma organisatsioonide süsteemne osalus meetmete väljatöötamises, rakendamises ja hindamises. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine ning romade kaasamine poliitikakujundamisse on jätkusuutlike muutuste saavutamiseks kriitilise tähtsusega.

Aruande koostasid inimõiguste keskuse eksperdid Egert Rünne ja Liina Laanpere ning selle eesmärk oli hinnata Eesti lõimumispoliitika tõhusust romade suhtes, analüüsida selle kooskõla EL-i romasid käsitleva strateegilise raamistikuga ning tuua esile valdkonnad, mis vajavad parendamist. Tulemused põhinevad kvalitatiivsel uurimistööl, sh intervjuudel roma kodanikuühiskonna ja kogukonna ning asjakohaste riigiasutuste esindajatega ning kirjalikel konsultatsioonidel teiste sidusrühmadega, sh kohalike omavalitsuste ja koolidega.

Loe aruannet

Aruanne koostati algatuse „Ettevalmistav meede – Romade kodanikuühiskonna seire – Romade ja romasid toetava kodanikuühiskonna suutlikkuse ja kaasatuse tugevdamine poliitikaseires ja – järelevalves“ raames. Seda rahastas Euroopa komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG Just) teenuslepingu nr JUST/2020/RPAA/PR/EQUA/0095 alusel.