13. mail esitas Ungari valitsev partei Fidesz eelnõu, mis annaks valitsusele volituse rünnata organisatsioone, mida see määratleb “ohuna Ungari suveräänsusele”. Kui eelnõu vastu võetakse, annab see valitsusele tööriistad viimaste sõltumatute häälte täielikuks vaigistamiseks. Inimõiguste keskus kirjutas alla Euroopa vabaühenduste ühispöördumisele, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles arengutele Ungaris otsustavalt reageerima.

“See eelnõu kujutab endast eksistentsiaalset ohtu vabaühendustele, demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigile nii Ungaris kui kogu Euroopa Liidus. Ohus on alusväärtused, millele EL on rajatud,” sõnab inimõiguste keskuse juht Egert Rünne.

Eelnõu näol on tegemist järjekordse sammuga juba 2012. aastal alanud protsessis, millega on süstemaatiliselt lõhutud õigusriigi toimimist. Tegemist on seni kõige jultunuma katsega, mis nõuab viivitamatut sekkumist, kasutades pooleliolevaid rikkumismenetlusi, rahastamise tingimuslikkust ja Euroopa Liidu aluslepingu artiklis 7 kirjeldatud mehhanisme.

Eelnõuga, millele ei eelnenud avalikku arutelu, rünnatakse organisatsioone neljast küljest:

• Välisrahastuse piiramine Suveräänsuse Kaitse Ameti (SPO) kaudu: eelnõu kohaselt peab SPO koostama nimekirja organisatsioonidest, kes kasutavad välisrahastust “avaliku elu mõjutamiseks”. Kui organisatsioon nimekirja lisatakse, võib see välisrahastust vastu võtta vaid eelneval loal või ähvardab teda trahv, mille suurus on kuni 25-kordne saadud toetuse summa.
• Siseriiklikust rahastusest ilma jätmine: nimekirjas olevatel organisatsioonidel keelatakse juurdepääs 1% tulumaksu annetuste süsteemile. Kõigile Ungari annetajatele kehtestatakse täiendav koormus: nad peavad leidma kaks tunnistajat, kes kinnitavad, et rahastus ei pärine välismaalt.
• Rahapesuvastaste sätete väärkasutamine: eelnõu kohaselt peavad maksuamet ja krediidiasutused kontrollima iga välisrahastuse tehingut, hinnates, kas see võib olla suunatud “avaliku elu mõjutamiseks”.
• Otsused ilma õiglase menetluseta: iga eelnõus kirjeldatud samm tekitab tõsiseid küsimusi selle õiguspärasuse kohta.

Selgelt ja ulatuslikult ELi õigust rikkuv eelmõu mõjutab kõiki organisatsioone, mis saavad välisrahastust, sh eraisikute annetusi ELi seest ja ELi institutsioonide toetusi. Siia alla kuuluvad vabaühendused, meedia, eraettevõtted ja võimalik, et ka poliitilised parteid. Ent eelnõu rakenduks vaid neile, kes on valitsuse poolt poliitilistel põhjustel koostatud nimekirjas.

Kui olemasolevaid vahendeid kiirelt ja tõhusalt ei kasutata, tähistab see selget sammu autoritaarsete praktikate suunas. Seetõttu kutsume Ursula von der Leyenit ja Euroopa Komisjoni viivitamatult üles astuma järgmisi samme:

• Paluda Euroopa Kohtul määrata ajutised meetmed pooleliolevas rikkumismenetluses riikliku suveräänsuse kaitse seaduse suhtes (kohtuasi C-829/24).
• Kutsuda Ungari valitsust üles eelnõud tagasi võtma ning kui see ei õnnestu, algatada uus rikkumismenetlus, käsitledes rikkumisi, mis ei ole seotud poolelioleva menetlusega.
• Toetada ELi nõukogu otsust liikuda edasi artikli 7 lõike 1 hääletuseni.

Loe kirja täisversiooni (inglise keeles).