Inimõiguste keskus julgustab Ukraina kodanikke, kelle elamisloa või elamisloa pikendamise taotlus on jäetud läbi vaatamata, pöörduma nõu ja abi saamiseks keskuse juristide poole. Üleskutse laiem eesmärk on pöörata tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti praktikale, mis õõnestab õigusriigi aluseid Eestis.

Inimõiguste keskuse poole on viimastel kuudel pöördunud mitmeid Ukraina kodakondsusega mehi, kes on Eesti elamisloa taotlemisel või pikendamisel sattunud ootamatusse olukorda. Politsei- ja Piirivalveamet nõuab neilt julgeolekuohu elimineerimise vajadusele viidates dokumente – eelkõige sõjaväepiletit või sõjaväeteenistusest vabastamise tõendit -, mille nõudmine ei ole inimõiguste keskuse juristide hinnangul kooskõlas seadusega.

“Ukraina kodaniku osalemine või mitteosalemine Ukraina sõjaväeteenistuses ei anna eraldiseisvalt alust hinnangule, et isik kujutab endast julgeolekuohtu Eestile. Nõuet, et Ukraina kodanikud suunduksid elamisloa menetluse seisukohalt ebavajalikku dokumenti tooma riiki, kus käib sõda, on sellest tulenevalt raske käsitleda teisiti kui halduskiusuna,” sõnab inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Nora Kurik. Kahel korral on inimõiguste keskuse seisukohaga nõustumisele viidanud ka kohus, soovitades Politsei- ja Piirivalveametil minna kompromissile.

Inimõiguste keskus kutsub kõiki Ukraina mehi, kelle elamisloa või selle pikendamise taotlus on puuduva sõjaväepileti või teenistusest vabastamise tõendi tõttu jäetud läbi vaatamata, võtma ühendust meie juristidega. Seisame koos Eesti eest, kus seadused on täitmiseks kõigile, ka Politsei- ja Piirivalveametile.
______

NB! Nõustamine inimõiguste keskuses on tasuta. Kui tead Ukraina kodanikku, kelle elamisluba ei pikendatud või jäeti tema taotlus läbi vaatamata, sest tal pole sõjaväepiletit või puudub tõend teenistusest vabastamise kohta, siis julgusta teda nõu ja abi saamiseks ühendust võtma aadressil asylum@humanrights.ee