Ukraina kodanike Tarasi ja Dima lugude meediakajastused on näidanud, et Politsei- ja Piirivalveameti ebaseadusliku tegevuse asemel erutab hulka Eesti inimesi hoopis muu küsimus. Kas Eesti peaks andma elamisloa Ukraina kodanikule, kes võiks samal ajal hoopis oma kodumaa vabadust kaitsta? Tuleb nentida, et ehkki inimlikult mõistetav, ei ole see küsimus hetkel asjakohane. Meelierutava teema varjus toimuvad demokraatliku riigi toimimise seisukohalt äärmiselt murelikuks tegevad arengud.
Kes kaitseb demokraatiat?
Ukrainat toetavale Eesti kodanikule võib Tarasi ja Dima mure tunduda kohatu. Lihtne on avaldada arvamust, et täiskohaga Eestis töötava kolme väikese lapse isa õige koht on rindel. Siiski loodame, et Tarasi lugu suudab lisaks igaühe isikliku kaitsetahte üle mõtisklemisele tõstatada arutelu ka selle üle, kui palju järeleandmisi oleme valmis julgeolekuohu hirmus tegema. Inimõiguste keskus leiab, et Eestis on turvalisem elada siis, kui siin kehtivad seadused ühtmoodi igaühele – ka – ja ennekõike! – riigivõimu esindajatele.
Isegi kui Eesti rahvas konsensuslikult sooviks, et teiste riikide ametivõimud suunaksid ka Eesti mehed vajadusel tagasi Eestisse sõdima – mistõttu peaks Eesti riik justkui tegema sama Ukraina kodanike puhul -, ei nõustuks me selle eesmärgi nimel ilmselt ometi loobuma põhimõttest, et Eesti riik teostab oma võimu üksnes seaduse alusel. Usume, et Eesti rahvas soovib elada riigis, kus haldusmenetlus – toimugu see mistahes gruppi kuuluvate isikute osas, mistahes valdkonnas – toimub vastavalt seadusele, ning kui seaduse vastu eksimist on juba tunnistatud, siis sellega ei jätkata. Meie mure seisneb selles, et riigivõimu esindajana Politsei- ja Piirivalveamet täna teadlikult ja sihilikult eirab õigusriigi põhimõtet.
Elamislubade menetlusi reguleerib Eestis välismaalaste seadus. Seal on kirjas, mis alustel saab elamisloa andmisest keelduda. Kuna Tarasi ega mitmete teiste seaduslikult Eestis elavate Ukraina kodanike puhul seaduslikke aluseid elamisloa andmisest keeldumiseks ei leidu, on PPA võtnud kasutusele uudse lahenduse: nad jätavad taotlused lihtsalt läbi vaatamata. Ehkki neil ei ole seadusest tulenevat õigust jätta elamisloa taotlusi sisuliste küsimuste tõttu läbi vaatamata, on PPA selle praktika ulatuslikku rakendamist ERRi vahendusel ka tunnistanud.
Lisaks oleme inimõiguste keskusse pöördunud ukrainlaste lugude näitel tunnistajaks trendile, kus PPA ei tundu rahulduvat ühegi dokumendiga – mitte miski ei näi piisavalt tõendavat, et see või too Ukraina mees “pole ohuks Eesti riigi julgeolekule”. Näeme, kuidas PPA püüab järjepidevalt seaduses sätestamata põhjustel piirata Ukraina kodanike õigusi Eestis, kasutades selleks menetluse vaatest eesmärgipäratute, aga taotlejate jaoks võimatute või äärmiselt koormavate ja ohtlike nõuete seadmist.
Tasub märkida, et PPA sai juba 2024. aasta augustis Tallinna Halduskohtu kohtunikult hinnangu, et sõjaväepileti puudumise tõttu elamisloa menetluse läbi vaatamata jätmise küsimust ei ole mõtet kohtus sisuliselt arutada, vaid PPA-l oleks mõistlik oma viga tunnistada. Kui möödunud aastal nii ka läks, siis Tarasi menetluse ajaks on PPA leidnud motivatsiooni elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise õiguse eest kohtusse minema, olenemata sellest, et ka nüüd tegi Tallinna Halduskohus ettepaneku lahendada vaidlus enne sisulist arutelu kohtusaalis.
Miks PPA vassib?
PPA on avalikult väitnud, justkui poleks Taras esitanud enda sõjaväeteenistusest vabastamise tõendamiseks ühtki dokumenti. Sellest väitest kerkib kaks küsimust. Esmalt: miks esitab haldusorgan – käesoleval juhul PPA – Tarasi kohta avalikult ebaõigeid andmeid? Teiseks: kuidas saada aru sellest, et esialgu pidas PPA olemasolevate andmete põhjal võimalikuks anda Tarasile elamisluba, olgugi üheks aastaks? Juhime tähelepanu, et Tarasi taotlus jäeti karistuseks läbi vaatamata alles siis, kui ta julges oma õiguste eest seista, vaidlustades elamisloa lühendamise. Täpsemaid selgitusi andmata viidati seejuures Eesti riigi avaliku korra ja julgeoleku ohule.
Ukraina kodanik võib olla kas osalenud või mitte osalenud sõjaväes – Eesti riigi julgeoleku vaatest ei anna ei Ukraina sõjaväepilet ega Ukraina sõjaväest vabastamise tõend vastust Eesti julgeolekut tegelikult mõjutavatele küsimustele. Need dokumendid ei kinnita ega lükka ümber ka PPA avalikus sõnavõtus esitatud kahtlusi, et Eestisse saabunud ukrainlane võib olla osalenud Vene Föderatsiooni sõjaväeteenistuses. Kui PPA tõepoolest kontrolliks Ukraina sõjaväepiletite alusel Vene Föderatsiooni sõjaväeteenistuses osalemist, oleks olukord murettekitav ka julgeoleku vaatest, sest Vene armees osalemise kohta sealt infot leida ei saa.
Kahtlus, et niisugune praktika ei ole ainult ühe menetleja omalooming, vaid tuleneb laiemast kokkuleppest, põhineb sellel, et inimõiguste keskuse poole on sama murega pöördunud mitmeid kliente. Oleme otse küsinud, et missugust elamisloa andmist põhjendavat asjaolu soovib PPA tõendada sõjaväeteenistusest vabastamist tõendava dokumendiga. Ühtegi sisulist vastust PPA meile andnud ei ole. Siseministeeriumilt saime sama teema selgituseks vaid seaduseviited, mitte vastust Ukraina kodanikest tingitud väidetava ohu kohta avalikule korrale või julgeolekule.
Seega kutsume Eesti inimesi üles mõtisklema selle üle, kuidas meile meeldiks, kui võimuorgani volitust kaaluda üksikisiku õiguste ja kohustuste üle teostataks mitte seadustega sätestatud korra alusel, vaid kuskil tagatoas? Loodame et haldusorganite teadlik omavoli ei ole saanud Eestis normaalsuseks ning et tegemist on tõesti üksikute PPA menetlejate individuaalsete eksimustega. Murelikuks teevad siiski mõlemad reaalsused, sest haldusorganid vastutavad õiguslikult oma töötajate eksimuste eest, olenemata vajadusest säilitada avalikkuse silmis usaldus. Usalduse säilitamiseks tuleb julgeda oma viga tunnistada, aga see oluline samm on meie näite puhul PPA poolt veel tegemata. Seetõttu saame ainult loota, et kuigi Tarasi lugu jätkub kohtus, ei jätku analoogne õigusvastane praktika Tarasi suhtes tehtud otsuse osas toimuva kohtumenetluse kestel üksnes seetõttu, et PPA pole saanud piisavalt noomida, et tekiks motivatsioon järgida seadust.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan