Üle-euroopalise inimõiguste organisatsiooni The Civil Liberties Union for Europe (Liberties) äsjailmunud aruanne heidab valgust kõige olulisematele rikkumistele, mis puudutavad õigusemõistmist, korruptsiooni, meediavabadust, ajakirjanike turvalisust, kodanikuühiskonda ja inimõigusi Euroopa Liidus. Põhjaliku raporti valmimisse andsid oma panuse 43 inimõigusorganisatsiooni 21 riigist. Peatüki Eesti kohta koostas Eesti Inimõiguste Keskus.

Euroopa demokraatia allakäik on 2024. aastal süvenenud, selgub Liberties’i õigusriigi aruandest. Demokraatia kantsideks peetud riikides on märgata liikumist autoritaarsete suundumuste poole ning Euroopa Liidu minimaalne sekkumine õigusriigi tööriistade kaudu pole olukorda oluliselt muutnud. Võrgustikku kuuluvate organisatsioonide hinnangul murendavad demokraatiat Euroopas hetkel kolm peamist trendi:

• kontrolli- ja tasakaalumehhanismid on erakorraliste ja kiirendatud seadusandlike menetluste tõttu nõrgenenud;
• õigussüsteemid on laimukampaaniate ja alarahastamise tõttu üha suurema poliitilise surve all;
• kliima- ja Palestiina-meelseid proteste on laialdaselt piiratud ja liigse politseijõu abil maha surutud.

Inimõiguste keskuse juhi Egert Rünne hinnangul tuleb raporti murettekitavate tulemuste taustal üha innukamalt toetada inimõigusi. “Ehmatav on olla tunnistajaks demokraatlike protsesside taandarengule riikides, mida oleme harjunud pidama vaba maailma käilakujudeks,” sõnas ta. ”Tunnen suurt uhkust selle üle, et Eestist on suhteliselt lühikese ajaga saanud riik, kus hoolitakse igaühe inimõigustest. On ainult meie endi teha, et areng ses suunas ka jätkuks.”

Alates 2019. aastast välja antava aruande kuues, ligi 1000-leheküljeline köide toob esile kõige silmatorkavamad rikkumised Euroopa Liidus 2024. aastal. Tegemist on seni kõige põhjalikuma sõltumatu kodanikuvabaduste võrgustiku „variraportiga“ õigusriigi olukorra kohta.

Olulised tähelepanekud riikide kaupa

• „Nõrgim lüli“: Ungaris, kus on probleeme juba aastaid, tuvastati märkimisväärne taandareng kõikides valdkondades, sh jätkuvad rünnakud kohtuvõimu sõltumatuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide, avaliku osaluse ja meediavabaduse vastu.
• „Lammutajad“: Itaalia, Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Slovakkia valitsused õõnestavad sihikindlalt ja süsteemselt õigusriigi põhimõtteid peaaegu kõikides aspektides.
• „Libisejad“: Demokraatlikud eeskujud nagu Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi näitasid üksikuid, kuid siiski murettekitavaid tagasiminekuid, mis võivad viia standardite üldise languseni.
• “Paigalseisjad“: Kreeka, Iirimaa, Malta, Madalmaad ja Hispaania kas seisavad õigusriigi näitajate poolest paigal või on teinud vaid minimaalseid edusamme.
• „Edasipürgijad“: Eestis ja Tšehhis saab esile tuua süsteemseid edusamme, ka kodanikuühiskonna rolli positiivsete muutuste saavutamisel.
• „Hoiatuslugu“: Poolas on uus valitsus püüdnud taastada kohtuvõimu sõltumatust ja meediapluralismi, kuid seni suhteliselt edutult. See näitab, kui keeruline ja habras on kompromiteeritud institutsioonide sõltumatuse taastamine.

Olulised tähelepanekud valdkonniti

• Õigussüsteemi sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust kahjustavad poliitiline sekkumine, ebapiisavad ressursid ja õigusabi kättesaadavusel kogetavad takistused.
• Korruptsioonivastases võitluses esineb jätkuvalt läbipaistmatust, nõrka õiguskaitset ja viletsat vilepuhujate kaitset, mis õõnestab usaldust valitsuse suhtes.
• Meediavabadus on ohus, kuna poliitiline surve kahjustab sõltumatute järelevalveorganite tööd, meediaomanike kontsentratsioon vähendab pluralismi ning ajakirjanikud seisavad silmitsi kasvavate rünnakute ja juriidiliste väljakutsetega.
• Kontrolli- ja tasakaalumehhanisme nõrgestab ülemäärane kiirseadusandlus, poliitiline sekkumine sõltumatutesse asutustesse ning valimissüsteemi terviklikkuse kahjustamine, mis õõnestab demokraatlikku ja juriidilist kontrolli valitsuse üle.
• Kodanikuühiskonna tegutsemisruum kahaneb, sest valitsusi julgustatakse laimukampaaniate abil kehtestama piiravaid seadusi, eriti seoses rahumeelse meeleavaldamise ja ühinemisvabadusega.
• Inimõigused on kasvava surve all: rändepoliitikad karmistuvad, haavatavate rühmade kaitse on ebapiisav ning diskrimineerimine ja vaenukõne levivad üha enam, mõjutades vähemusi kogu regioonis.

Loe raportit täismahus (inglise keeles)

Loe peatükki Eesti kohta (inglise keeles)