Inimõiguste keskuse juristid esindavad strateegilises kohtuasjas Ukraina kodanikust kolme väikese lapse isa Tarasi, kes elab ja töötab alates 2021. aastast tähtajalise elamisloa alusel Eestis. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsustas jätta tema elamisloa taotluse läbi vaatamata, põhjendades otsust puuduva sõjaväepileti või sõjaväekohustusest vabastamise tõendiga. Inimõiguste keskuse juristide abil kaebas Taras otsuse edasi.
Möödunud aasta mais esitas Taras PPAle taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. Novembriks 2024 oli PPA jõudnud otsusele väljastada talle tähtajaline elamisluba kehtivusega üks aasta. Otsusega kaasnes ähvardus jätta elamisluba edaspidi pikendamata, kui Taras ei esita PPAle pädeva Ukraina ametiasutuse poolt väljastatud tõendit tervislikel põhjustel sõjaväekohustusest vabastamise kohta.
Kui Taras otsuse inimõiguste keskuse juristide abiga vaidlustas, otsustas PPA kõigepealt (detsembris 2024) eelmise otsuse tühistada ja seejärel (veebruaris 2025) jätta taotluse üldse läbi vaatamata, põhjendades uut otsust ootamatult sellega, et ilma Ukraina ametivõimude poolt Ukrainas väljastatud tõendita sõjaväekohustusest vabastamise kohta ei olevat võimalik elamisloa taotluse kohta otsust teha.
Taras on Ukraina seaduste kohaselt sõjaväeteenistusest vabastatud – esialgu seetõttu, et õppis ülikoolis, hiljem seetõttu, et tal on kolm alaealist last. Ukraina ei kohusta kolme alaealise lapse vanemaid sõjaväeteenistuseks ka sõja ajal.
“PPA otsuse näol tundub tegemist olevat ilmselge mõjutamise meetmega – täpsemalt öeldes kiusuga -, kus taotlejat justkui karistatakse selle eest, et ta julges enda õiguste kaitsmise eest välja astuda, mitte ei leppinud 1-aastase elamisloaga, mille kestvust lühendati õigusvastastel kaalutlustel,” sõnab inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova. “Esiteks oli PPAl kolm kuud varem miskipärast võimalik olemasolevate tõendite pinnalt elamisloa taotluse osas otsus teha. Teiseks oleksid PPA ametnikud saanud tuvastada Tarasi sõjaväekohustusest vabastamise aluse Ukraina seaduse ning tema poolt esitatud muude tõendite ja informatsiooni põhjal ka iseseisvalt.”
Inimõiguste keskuse juristid on õiguslikule alusele ja selle reaalse rakendamise praktikale ka viidanud ja PPAle esitanud.
Tegemist on – taaskord – juhtumiga, kus PPA arusaam ja suhtumine lähevad risti vastuollu siseministeeriumi välja öeldud seisukohaga ja kus ametnike käitumine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtte ja hea halduse tavaga.
Inimõiguste keskuse juristide abil kaebas Taras otsuse edasi Tallinna Halduskohtusse, kust tuli ettepanek minna kompromissile (tähtaeg 1.4.2025). See eeldab kõigepealt, et PPA tunnistaks ebaseaduslikku käitumist. Kui seda ei juhtu ja kompromissi ei saavutata, läheb kaasus kohtus arutlusele augustis 2025.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan