Täna mõistis Riigikohus 2023. aastal Vabaduse väljakul Palestiina tsiviilohvrite hukkumise vastu meelt avaldanud Leore Lisann Klõšeiko õigeks. Riigikohtu hinnangul ei olnud väljend “jõest mereni” meeleavalduse toimumise ajal keskmisele Eesti inimesele mõistetav terroriorganisatsiooni toetava avaldusena. Eesti Inimõiguste Keskus ja Leoret esindav vandeadvokaat Ronald Riistan advokaadibüroost Syndicate Legal tervitavad Eesti kõrgeima kohtuastme otsust.
“Maailmas, kus inimõigusi kaitsvate institutsioonide tegevus on tugeva rünnaku all, annab Riigikohtu otsus selge signaali, et Eestis saab õigusriiki kõrgemal tasemel kaitsta,” sõnas inimõiguste keskuse juht Egert Rünne. “Rekordiline annetajate hulk näitas, et ka Eesti inimesed usuvad inimõigustesse ning toetavad meie igapäevast tööd.”
Riigikohtu otsuse kohaselt on rahvusvahelise kuriteo ehk agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamine ja õigustamine karistatav vaid sellise sümboli eksponeerimisel, mille sisu on näitamise või esitamise hetkel Eestis keskmisele inimesele üheselt arusaadav ja mis võib seetõttu ühiskonda lõhestada, põhjustada ohtu või kahju.
“Vaieldamatult olulisim otsuse juures on Riigikohtu juhend, millal riik võib inimese väljendusvabadust piirata: ainult juhul, kui sümboli sisu on üheselt arusaadav keskmisele inimesele ning sümboli kasutamine võib seetõttu ühiskonda lõhestada või põhjustada ohtu või kahju. Tegemist on märgilise sõnavabaduse printsiibi kinnitamisega meie õigusriigis – jõumonopoli valdaja esindaja peab enne mingi väljendi või sümboli kasutamise keelamist veenduma, et tegemist on ühiskondlikult olulise ning ohtliku sümboliga ning ei tohi lähtuda lihtsalt enda arvamusest,” selgitas vandeadvokaat Riistan.
Inimõiguste keskuse vaatest oli Klõšeiko kaasuse näol tegemist strateegilise kohtuasjaga, mille tuumaks on väljendusvabadus Eestis. Kuna väljendusvabadusel on keskne roll demokraatliku ühiskonna toimimises, peavad piirangud sellele olema selged, vajalikud ja proportsionaalsed.
“Rõõmustame, et Riigikohus jõudis sõnavabaduse piire kaitses inimõigusi austavale seisukohale,” sõnas keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal. “Sõnavabadus on inimõiguste oluline alusväärtus. Väljendite kasutamist võib ja saab piirata, kuid üksnes viisil, mis on vajalik, proportsionaalne ning ka Eesti inimeste jaoks mõistetav. Hetkel ületas riik selgelt oma võimu piire, olles loomas ohtlikku pretsedenti, kus keegi ei või teada, mille eest teda tulevikus karistada võib.”
Inimõiguste keskuse strateegilisi kohtuasju rahastatakse annetajate toel. Täname südamest kõiki kaasaelajaid, toetajaid ja annetajaid!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan