Rahvusvaheline vabaühendus Fair Trials tegeleb õiglase kriminaalmenetluse, kvaliteetsele õigusabile ligipääsu ja mitte-diskrimineeriva menetlusega ning seisab vastu liigsele kriminaliseerimisele. Fair Trialsi eestevedamisel toimus 21-22. veebruaril Milanos õiguspraktikuid koondava võrgustiku LEAP (Legal Experts Advisory Panel) aastakonverents, mis hoiab Fair Triali tegevusvaldkondadel silma peal õiguspraktikute vaatenurgast. Konverentsil jagasid oma kogemusi kohtunikud, advokaadid, EL-i ametnikud, akadeemikud ja kodanikuühiskonna esindajad. Eestist osales 2025. aasta aastakonverentsil inimõiguste keskuse jurist Nora Kurik.
Konverentsi teemad ulatusid mereõigusest neuroteaduseni. Kuigi konverentsi rõhk on spetsiifiliselt kriminaalmenetlusel, oli oluline osa fookusteemadest seekord seotud inimõiguste keskuse tegevusvaldkondadega, mis jäävad kriminaalmenetluse valdkonnast väljaspoole.
Konverents algas Itaalia üleriigilise inimõiguste organisatsiooni Antigone presidendi Patrizio Gonnelli ülevaatega Itaalia kriminaaljustiitssüsteemi hetkeseisust. Edasi liiguti vanglatingimuste ja eelkõige üksikvangistuse õiguspärasust ja põhjendatust analüüsivale paneelarutelule.
Valgustava ettekande neuroteaduse valdkonnast tegi Madridi IE Law Schooli abiprofessor Federica Coppola, kajastades avastusi õiguslike meetmete võimalikust mõjust inimese ajule ja selle toimimisele. Ettekanne rõhutas, et kuna meie hinnang õigussüsteemi meetmete õiguspärasusele saab paratamatult põhineda üksnes meie senisel teadmisel inimese psühholoogiast ja neurobioloogiast, siis tuleb hoida end kursis nende valdkondade tööga, et see ei põhineks aegunud ja ebaõigel informatsioonil.
Põhjaliku ülevaate õigusest tõlkele kriminaalmenetluses andis paneelarutelu „Keele sillutamine õiguses: tõlkimise väljakutsed“. Kõnelejateks olid Itaalia kaitseadvokaat Nicola Canestrini, Firenze tribunali kohtunik Franco Attinà, kriminaalmenetluse tõlkeõiguste direktiivi ülevõtmise eest vastutav Euroopa Liidu nõukogu õigusametnik Sveva Franco ning Euroopa Liidu kohtu tõlk ja endine EULITA president Daniela Amodeo Perillo. Paneelist tuli välja, kuivõrd kõikuv on riikide tase tõlke tagamisel kriminaalmenetluse osalistele, seda isegi Euroopa Liidu siseselt ja olenemata ühtsetest nõuetest. Üks märgilisemaid seiku oli tõlkide tunnitasu ligi kümnekordne erinevus siseriiklikes kohtutes, rääkimata töötingimuste erinevusest võrreldes Euroopa Liidu kohtuga. Teema, mis võib tunduda ilmselge, tõstatab siiski küsimusi näiteks erisustest tingitud tõlke kvaliteedi osas.
Teise päeva fookusteemade hulka mahtusid nii tehnoloogia arengu ja sellega kaasneva põhiõiguste riive problemaatika kui ka Euroopa vahistamismääruse rakendamise ja vara konfiskeerimist reguleeriva 2024. aasta Euroopa Liidu direktiiviga seonduvad mured isikute põhiõiguste kaitse vaatest. Üksmeelselt esitati kahtlusi Euroopa Liidu direktiivi 2024/1260 sätete kohta, mis võimaldavad konfiskeerimist erijuhtudel väljaspool süüdimõistvat otsust või seostamist kuritegevusega. Sel teemal sai kuulda osaliselt kattuvaid kriitilisi seisukohti endiselt Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikult Paulo Pinto de Albuquerque´ilt ja Norra Bergeni Ülikooli professorilt ja juristilt Jon Petter Rui´ilt.
Inimõiguste kaitsele innustas terrorismivastase seadusandluse teemal kõnelenud ja kirjutanud LSE Law School´i inimõiguste valdkonna professor Conor Gearty, kes on ka ettekandega samanimelise raamatu „Homeland Insecurity: The Rise and Rise of Global Anti-Terrorism Law” autor.
Lisaks võeti teisel päeval teemaks LEAP konverentsi tavapärastest teemavaldkondadest välja ulatuv, kuid inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna ning inimõigustega laiemalt väga tihedalt seotud teema, mis puudutab migrantide piiriületusele reageerimist olukorras, kus piiri ületanute elud võivad olla ohus. Arutelul osalesid kaitseadvokaadid Jean-Paule Castagno, Alex Tinsley (UK) ja Aikaterini Pournara (Kreeka). Mõtlemapaneva ülevaate ebaseadusliku piiriületuse vastu võitlemise ja inimeste elu ja tervise põhiõiguste kaitse eristamise olulisusest andis ligi 600 hukkunuga Messeenia laevaõnnetuse (14.06.2023) kannatanuid esindanud kaitseadvokaat. Arutelu illustreeris seda, kuidas ametnikud, kelle igapäevatöö fookus on suunatud näiteks piiri turvalisuse kaitsele ja ohutõrjele, võivad unustada, et ka potentsiaalse ohu allikate puhul on tegemist põhiõiguste õigustatud subjektidega, kelle õiguste riive peab olema alati proportsionaalne. Ehkki Eestis, kus rändesurve on madal, näib piiriületajate elu teadlik ohtu asetamine riigiametnike poolt mõeldamatu, illustreerivad sellised Euroopa Liidus aset leidnud näited seda, kui oluline on teadlikkus inimõigustest iga valdkonna ja tasandi töötajate puhul, kellel on volitus inimõigusi tagada ja riivata.
Tõlkimise problemaatikaga haakus konverentsi viimane arutelu menetlusosaliste erivajaduste arvesse võtmise praktikate ja vajalikkuse teemal. Ülevaate neuroerinevuste ja muude erivajadustega isikutele sobivate kohanduste leidmisest andsid varasemalt Iirimaal praktiseerinud vandeadvokaat ja rahvusvahelises vabaühenduses Validity Foundation tegutsev kaasatuse nõustaja Suzanne Doyle Guilloud ning Suurbritannias tegutsev õigussüsteemis registreeritud vahendaja ning kõne- ja keeleterapeut Catherine O´Neill. Võrdne kohtlemine ja kaasatus on olulisel kohal inimõiguste keskuse strateegiast, mistõttu oli inspireeriv näha eksperte, kes on pühendunud võrdsete võimaluste tagamisele nii kannatanute, süüdistatavate kui ka rahvusvahelise kaitse menetluse otsuseid kohtus vaidlustanud rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks. Ilmselt jäi nii mõnelegi osalejale meelde S. D. Guilloud’ lugu kardina avamisest kohtusaalis – see, et menetlusosaline sai näha aknast merd, maandas tema ärevust nii palju, et ta suutis kohtuistungil osaleda. See näide pani mõtlema selle peale, kuidas kaasatus ei eelda alati suurt aja või muude ressursside kulu, vaid võib seisneda ka paindlikus ja avatud suhtumises. Samuti rõhutas kohanduste tegemise eesmärki, milleks onmenetluslike õiguste tagamine võimalikult võrdsel tasemel, olenemata võimalikest erivajadustest.
Rohkem avatud kardinaid, rohkem inimlikkust!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan