Inimõiguste keskuse hiljutine võit Tallinna Halduskohtus tähistab olulist edusammu inimõiguste ja võrdse kohtlemise kaitses. Strateegilise kohtuasja tulemusel tunnistati õiguspäratuks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsus jätta sõjaväepileti või teenistusest vabastamise tõendi puudumise tõttu läbi vaatamata Ukraina kodaniku elamisloa taotlus. Juhtum tõstab esile kaalutlusõiguse ja õiguspõhimõtete rakendamise tähtsuse haldusmenetluses.

Alates 2019. aastast Eestis elanud Ukraina kodanik Dima esitas 2024. aasta aprillis PPAle tähtajalise elamisloa taotluse, soovides jääda alaliselt Eestisse elama. PPA jättis tema taotluse läbi vaatamata, väites, et kuna Dima ei esitanud sõjaväepiletit või teenistusest vabastamise tõendit, ei ole neil võimalik hinnata, kas ta kujutab ohtu avalikule korrale või Eesti riigi julgeolekule.

Inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna juristid tõid välja, et Dimal ei olnud võimalik küsitud dokumente esitada, kuna tema ligipääs Ukraina riigi elektroonilistele süsteemidele oli piiratud. Lisaks ei olnud PPA kaalunud muid võimalusi tema taotluse menetlemiseks, nagu seda nõuaks uurimispõhimõte ja kaalutlusõiguse teostamine.

Tallinna Halduskohtu hinnangul ei olnud PPA piisavalt kaalunud, kas sõjaväepileti esitamata jätmine tõesti takistab elamisloa taotluse sisulist läbivaatamist. Kohus rõhutas, et vastavalt kehtivatele seadustele (VMS § 31 lg 2 ja HMS § 38 lg 3) saab taotluse läbi vaatamata jätta vaid juhul, kui puudub menetluse tulemust otseselt mõjutav hädavajalik tõend. Kohus leidis ka, et PPA oleks pidanud kasutama muid võimalusi, et hinnata, kas Dima kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kohtu seisukoht, mille kohaselt peab PPA Dima taotluse uuesti sisuliselt läbi vaatama, saadab selge signaali, et elamislubade taotlusi tuleb menetleda õiguspäraselt ja kaalutletult, võttes arvesse iga juhtumi eripärasid ja konkreetseid tõendeid.

Dima kaasus näitab ilmekalt strateegilise hagelemise olulisust inimõiguste kaitses. Kohtuvõit on oluline mitte ainult Dima, vaid ka paljude teiste inimeste jaoks, kellele on elamisloa taotlemisel esitatud põhjendamatuid või sisuliselt ebaolulisi nõudmisi. See on märgilise tähtsusega nii üksikisiku kui ka ühiskondlikul tasandil, kuna inimõiguste keskuse juristide töö aitaks muuta PPA praktikat elamisloa taotluste käsitlemisel. Selle võiduga suutsime lisaks ühe inimese õiguste kaitsmisele seista hea ka selle eest, et Eesti Vabariigis järgitakse õiguspõhimõtteid ja tagatakse kõigi inimeste õiglane kohtlemine.

Vaata ka: inimõiguste keskus pöördub riigi omavoli pärast kohtusse