25. septembril tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtumääruse, millega võttis menetlusse Leore Lisann Klõšeiko kassatsiooni. See tähendab, et vaidlus sõnavabaduse ja väljendi „Jõest mereni“ kasutamise lubatavuse üle jätkub Riigikohtus. Eesti Inimõiguste Keskus ja Leoret esindav vandeadvokaat Ronald Riistan advokaadibüroost Syndicate Legal tervitavad Eesti kõrgeima kohtuastme otsust.

Kui täna on Eesti ühiskonnas käimas kirglik ja sisuline debatt nii väljendi “Jõest mereni” lubatavuse kui ka Lähis-Ida poliitilise ja sõjalise olukorra kohta laiemalt, siis kuni 2023. aasta sügiseni polnud Eestis avalikku arutelu väljendi “Jõest mereni” kohta toimunud ja võib julgelt väita, et enamuse Eesti ühiskonna jaoks oli selle täpsem taust ja kontekst teadmata.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Egert Rünne sõnul on sõnavabadus väärtus, mis väärib põhjalikku süüvimist kõige kõrgemal tasemel, mistõttu on keskusel väga hea meel, et Riigikohus võttis kaasuse arutlusele. “Väljendit pahaaimamatult kasutanud inimeste kinnipidamine, ülekuulamine ja trahvimine oli võimuliialdus ja riigi liigne sekkumine sõnavabadusse. Igasugune riigipoolne karistamine peab olema selgelt ette nähtav. Kui isegi trahviotsuse teinud politseinik oli sunnitud kohtusaalis tõdema, et kuulis väljendi keelatusest esmakordselt alles meeleavalduse toimumise päeval, ei olnud meeleavaldusel viibinud inimestel kuidagi võimalik ette näha ei politsei reaktsiooni ega neile määratud trahvi,” selgitas Rünne kohtutee ettevõtmise ja toetamise põhjuseid.

“Kuigi riigil on õigus – ja osadel juhtudel isegi kohustus – sõnavabadust piirata, tuleb seda siiski teha vaid juhul, kui teatud sõnade ja sümbolite keelatus on ühiskonnas selgelt arusaadav või tegu on ebaseadusliku vaenukõnega. Kuid isegi siis peavad piiramisel olema väga selged raamid, et mitte tuua liialt ohvriks sõnavabadust,“ avas keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal väljendusvabaduse kitsendamise teemat.

05. novembril 2023 toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”. Politsei viis meeleavalduselt ära ja kuulas üle viis inimest, kellest mõnel oli silt ja mõni ütles lauset: “From the river to the sea” (e.k. Jõest mereni). Kõik neid inimesi karistas Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahviga karistusseadustiku § 151 prim alusel, mis käsitleb agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Ühtlasi kasutas riik trahvitute puhul esimest korda karistusseadustiku § 151 prim väljaspool Vene agressioonisõja konteksti. 2022. aastal vastu võetud sätte eesmärk on sõnastatud järgmiselt: “Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral.”

Kaasust rahastatakse keskuse annetajate toel. Suur tänu teile!

Lisainfo kaasuse kohta keskuse kodulehel