Täna langetas Harju Maakohus otsuse, mis jättis jõusse väljendi “From the river to the sea” või “Jõest mereni” kasutamise eest määratud trahvi. Kohtuotsuse kohaselt on Eestis üldteada, et selle väljendi kasutamine on keelatud ja karistatav. Kaebaja, vandeadvokaat ja Eesti Inimõiguste Keskus peavad kohtu lähenemist ohuks sõnavabadusele ning kaebavad otsuse edasi Riigikohtusse.

Eelmise aasta novembris toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”. Politsei viis sealt ära ja kuulas üle viis inimest, kellest mõnel oli silt ja mõni ütles lauset “From the river to the sea” või “Jõest mereni”. Kõik neid inimesi karistas Politsei- ja Piirivalveamet rahatrahviga karistusseadustiku § 151 prim alusel. See tähendab, et noored, kes kutsusid üles lõpetama vägivalda, said trahvi paragrahvi alusel, mis süüdistab neid rahvusvahelise terrorismi toetamises ja õigustamises.

Neli trahvi saanud noort pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole. Keskus otsustas neid strateegilise kohtuasja raames esindada, kuna näeb rahvusvahelistel meeleavaldustel laialt levinud väljendi kasutamise eest trahvimises ohtu sõnavabadusele. Olukorras, kus ühe või teise väljendi keelatuse üle Eestis otsustab parasjagu tööl olev ametnik, võib igaühest ja eneselegi ootamatult saada riigi silmis terrorismi toetaja. Koostöös vandeadvokaat Ronald Riistaniga kaebasime PPA otsused kohtusse.

Täna tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis Leore Klõšeikole määratud trahvi jõusse. Kohus leidis, et väljend “jõest mereni” ei ole Eesti Vabariigis väljendusvabadusega kaitstud ning politseil oli õigus selle kasutamist piirata. Seda ka vaatamata asjaolule, et Klõšeiko ei toeta Hamasi ega teadnud sümboli seostest Hamasiga midagi.

Inimõiguste keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juhi Kelly Grossthali sõnul peab inimõigusi austavas riigis sõnavabaduse karistusõiguslik piiramine olema ettenähtav. “Tänane kohtuotsus on kurvastav ja arusaamatu. Trahv väljendi eest, mille suhtes puudus varasem ühiskondlik debatt, ei olnud kuidagi etteaimatav – kurbnaljaka seigana oli isegi trahviotsuse teinud politseinik sunnitud kohtusaalis tõdema, et kuulis väljendi “Jõest mereni” keelatusest esmakordselt alles meeleavalduse ajal! Ja ometi seisab tema enda koostatud trahviotsuses, et selle keelatus Eestis oli möödunud aasta novembris kõigile teada,” toob ta välja kohtumenetluse käigus ilmnenud vastuolud.

Klõšeikot esindanud vandeadvokaat Ronald Riistani hinnangul on kohtuotsus problemaatiline mitmes mõttes. “Kohus kui Eesti põhiseaduse valvur jättis kahjuks kasutamata võimaluse analüüsida trahviotsuse aluseks oleva karistusseadustiku paragrahvi 151 prim vastavust põhiseadusega, jättes tähelepanuta enamuse kaitsja argumentidest sätte põhiseaduslikkuse osas. Kohus on põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud formaalselt, ilma probleemi sisusse süvenemata. Arvestades, et kohus tuvastas, et Klõšeiko pani teo toime hooletusest, ehk mitte tahtlikult, on arusaamatu, et kohus jättis täielikult analüüsimata küsimuse, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, kus seadusandja sätte seletuskirjast lähtuvalt ei soovi inimesi karistada mittetahtlike tegude eest, kuid seaduse teksti lõppsõnastusest tulenevalt on eelnev võimalik. Samuti on kohus ignoreerinud küsimust, kas on õiguspärane delegeerida karistatavate sümbolite loetelu valik politseile. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seadusandja ei tohi põhiõiguste riive (praegusel juhul väljendusvabadus) olukorras delegeerida seaduse detailide otsustamist täitevvõimule. Praegusel juhul ei ole kaebaja põhiõiguste riive küsimust analüüsinud ei seadusandja ega täitevvõim ning selle jättis sisuliselt tegemata ka kohus. Selline olukord ei ole kindlasti põhiseadusega kooskõlas,” avas Riistan laiemat probleemi karistusseadustiku § 151 primiga.

Klõšeiko ning Eesti Inimõiguste Keskus koostöös vandeadvokaat Ronald Riistaniga kaebavad otsuse Riigikohtusse ning usuvad, et Riigikohus võtab keerulise ning ühiskondlikult olulise kaasuse vaagimisele. Kutsume üles annetama, et katta kohtukulud.