Eesti Inimõiguste Keskus saatis omapoolsed seisukohad soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse (SVVV) eelnõu kohta. Keskus tunnustab sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning valitsust plaanitavate muudatuste eest võrdõiguslikkuse valdkonnas. Uus seadus viiks Eestis võrdsete võimaluste valdkonna täiesti uuele tasemele, pakkudes senisest enam kaitset erinevatele vähemusgruppidele ning edendades võrdõiguslikkuse põhimõtteid erinevates valdkondades.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne sõnul on Eesti ühiskonnas viimastel aastatel tekkinud selge toetus võrdõigusteemade ja vähemuste tõhusamale kaitsele. Näiteks nõustub 75% Eesti inimestest, et seadusega peaks kaitsma geisid ja lesbisid diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka hariduses, tervishoius ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse valdkonnas. “On üksnes positiivne, et nii Eesti inimesed kui riik on üha enam mõistmas, et võrdsed võimalused ja kaitse diskrimineerimise eest loob turvalist ja inimõigusi austavat keskkonda meile kõigile,” sõnab Rünne.

Eelnõu eemaldab täna kehtiva hierarhia, mis annab erinevatele vähemusgruppidele erineva kaitse. Usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse puhul on hetkel kehtivas võrdse kohtlemise seaduses kaitse tagatud üksnes töö- ja kutseõppe valdkonnas. Uus seadus annab kõigile seaduses ära toodud gruppidele ühetaolise kaitse.

Keskus tunnustab riiki ka uute kaitstud tunnuste – terviseseisund, keel, päritolu, varaline seisund, sotsiaalne seisund – lisamise eest ning seni soo terminiga hõlmatud tunnuste senisest täpsema avamise eest. Selline lähenemine viib Eesti soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna kooskõlla nii põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse kui tegelikkuses kaitset vajavate rühmade ootustega.

Tõime oma arvamuses ära aspektid, mis vajavad nii eelnõu menetluse jooksul kui hilisemal rakendamisel riigi tähelepanu:

• On oluline tagada, et seaduses ette nähtud diskrimineerimise erandite kasutamine oleks päriselt erandlik ja nende lubamine selgelt piiritletud.
• Võrdõigusvolinikule tuleb lisanduvate ülesannetega jätkusuutlikult toime tulemiseks eraldada selleks vajalikud vahendid.
• Algoritmipõhise diskrimineerimise selge keeld eelnõus on oluline samm, kuid vajab riigipoolseid meetmeid, et tõuseks teadlikkus ja oskused teemaga tegeleda.

Loe ka võrdse kohtlemise võrgustiku pöördumist ja ettepanekuid.