Kas sisserändajal on õigus pääseda ligi endaga seotud salastatud teabele?

Valminud on põhjalik uuring selle kohta, kuidas reguleerivad Euroopa Liidu liikmesriigid sisserändajate õigust pääseda ligi endaga seotud salajasele teabele ja kuivõrd on riiklikud raamistikud kooskõlas Euroopa standarditega. Eestis toimunud menetlusi ja kohtupraktikat analüüsis uuringu tarbeks inimõiguste keskuse jurist Uljana Ponomarjova.

“Sisserändega seotud menetlustes mängivad võtmerolli riikliku julgeoleku kaalutlused,” selgitab Uljana Ponomarjova. “Seda ohustavale välisriigi kodanikule ei anta õigust siseneda ega elada ei Eestis ega üheski teises ELi liikmesriigis. Ka on võimalik keelduda näiteks rahvusvahelise kaitse andmisest, kui taotlejaga on seotud oht riigi julgeolekule.”

Mõnikord hinnatakse ohtu salastatud andmete alusel, millele taotleja pääseb ligi ainult erandjuhtudel ja teatud ulatuses. Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on riigi julgeolekuga seotud juhtumite puhul sätestanud teatud minimaalsed tagatised seoses õigusega tõhusale õiguskaitsele. Sellele vaatamata on Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklikud praktikad erinevad ja ei lähe sageli kokku kohtute praktikaga.

Hiljuti valminud võrdlev uuring kaardistab, kuidas on Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud taotlejate õigus teada saada ja ligi pääseda enda kohta kogutud salastatud teabele ning kuidas on riiklikud raamistikud kooskõlas Euroopa standarditega. Uuringus analüüsitakse ka EL-i liikmesriikide seaduste ja tavade vastavust EIK-i ja Euroopa Kohtu kohtupraktika standarditele, kui sisserändajatega seotud kaasustes tuuakse esile riikliku julgeoleku kaalutlused, samuti niisuguste juhtumite haldusotsuste vastu esitatava õiguskaitse ulatust ja tõhusust.

Uuringu koostas Ungari Helsingi Komitee jurist Katalin Juhász Euroopa integratsiooni- ja rändeprogrammi rahastatud projekti „Õigus teada 2” raames. Rahvusvahelise koostöö tulemusena valminud dokument põhineb siseriiklikel uuringutel, mille viisid läbi kohalikud eksperdid. Eestist panustas uuringu valmimisse inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova. Uuring hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, välja arvatud Taani ja Itaalia.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#pagulased
Ostukorv