Eesti LGBT Ühing avaldas hiljuti dokumendi, mis sõnastab Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused aastaks 2024. Rahvusvahelist kaitset taotlevate LGBT+ inimeste kohta käiva peatüki koostas inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova.

Kui ukrainlased välja jätta, tuleb suurim osa varjupaigataotlejatest Eestisse Venemaalt. Venemaalt lahkumise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusteks on enamasti kas poliitiline aktivism või kuulumine LGBT+ kogukonda, vahel ka mõlemad koos.

“Viimastel aastatel on esile kerkinud mitmeid probleeme LGBT+ gruppi kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotlejate menetluse kvaliteedi ja vastuvõtu tingimuste tagamisel,” ütleb Uljana Ponomarjova. “Kuna LGBT+ kogukonda kuulumine võib mõnes riigis olla tagakiusu aluseks ja sellesse gruppi kuuluvad taotlejad sageli juba kogenud vägivalda, kiusamist ja diskrimineerimist, oleks meie hinnangul hädavajalik välja töötada haavatavuse hindamise protseduur, et nende õigused ja vastuvõtutingimused oleksid tagatud.”

Eesti Inimõiguste Keskus töötab selle nimel, et varjupaiga taotlemisele oleks ligipääs kõigil, kel on selleks õigus. Eestilt varjupaika taotlevatele LGBT+ kogukonna liikmetele tuleb menetluse jooksul sarnaselt kõigile tagada seaduse kaitse ja teistele võrdsed võimalused. Kitsaskohti on mitmeid, alates nende vajadustest lähtuvatest tervishoiuteenustest ja lõpetades nendega kokku puutuvate ametnike madala teadlikkusega.

Loe kogu dokumenti ja poliitikasoovitusi rahvusvahelist kaitset vajavate LGBT+ inimeste kohta (vt lk 16).