Möödunud aasta detsembris otsustas Riigikohus, et kohtud ei tohi saata Politsei- ja Piirivalveametisse uuesti läbivaatamiseks rahvusvahelise kaitse taotlusi, mis on sealt saanud keelduva otsuse. Selle asemel peavad nad ise otsustama, kas otsuse vaidlustaja väärib rahvusvahelist kaitset või ei.

Kevadel 2022 esitas Vene Föderatsiooni kodanik Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas tagakiusamisega poliitiliste veendumuste tõttu ja seotuse tõttu tuntud opositsionääriga. Politsei- ja Piirivalveamet lükkas taotluse tagasi põhjendusega, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust uskuda, et inimese elule ja tervisele varitseks Venemaal oht. Pärast otsuse edasi kaebamist saatis Tallinna Ringkonnakohus taotluse uuesti läbivaatamiseks tagasi PPAle. PPA vaidlustas otsuse ning kohtuasi jõudis Riigikohtuni. Riigikohtu otsus oli pretsedenditu.

12. detsembril 2023 otsustas Riigikohus, et kohtud oleksid pidanud ise andma hinnangu kohtuotsuse tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt PPA otsuse jõusse jätma või – kaitsevajaduses veendumise korral – kohustama PPAd andma kaebajale rahvusvahelise kaitse. Inimõiguste keskuse juristide Uljana Ponomarjova ja Kertu Tuulingu sõnul on otsus positiivselt märgiline kahel põhjusel: “Lisaks sellele, et otsus vähendab oluliselt halduskoormust, säästab see inimesi pikast ja kurnavast topeltmenetlusest.”

Veebruari keskel tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuse*, mis järgis Riigikohtu praktikat, kohustades Politsei- ja Piirivalveametit andma Valgevenest pärit varjupaiga taotlejale rahvusvahelist kaitset. Juba varasemalt aktiivselt poliitilist meelsust avaldanud taotlejat, kelle peres on mitmeid poliitaktiviste, esindasid inimõiguste keskuse juristid.

*Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, PPA-l on õigus otsus edasi kaevata Riigikohtusse kuni 18.03.2024.