Inimõiguste keskuse nõukogul on alates möödunud nädalast uus liige – IT-ettevõtte ADM Cloudtech juht Klemens Arro. Ehkki Klemens ei ole keskusele kaugeltki võõras – lisaks sellele, et ta on aastaid olnud keskuse püsiannetaja ja osalenud erinevates andmekaitsealastes uuringutes, on ADM Cloudtech ühinenud mitmekesisuse kokkuleppega, saanud “Austame erinevusi” märgise ja pro bono aidanud uuendada keskuse IT-süsteeme ja siseveebi – kasutasime siiski juhust, et esitada talle paar küsimust. Head lugemist ja tere tulemast, Klemens!

Kolm sõna, mis inimõigustega esimesena seostuvad. Miks just need?

„Mina“. Mitte siis isiklikult mina ise, vaid iga inimese mina. Inimõigused on mõeldud tagama nii iga üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi kui ka kõigi inimeste omi korraga. Seetõttu on “mina” seotud inimõigustega fundamentaalselt, need lähtuvad sellest.

“Võrdsus”. Inimõigused loovad (ideaalses maailmas peaksid looma) kõigile võrdsed võimalused ning õigused eluks. Selle peale saab inimene oma elu jooksul selle iseenda „mina“ ehitada.

“Alahinnatud”. Üllataval kombel on inimõigused mingil määral polariseeriv teema. Ometigi on need midagi, mida iga inimene maailmas vajab, ja mis on suurel osal meist õnneks ka igapäevaselt olemas. Ma arvan, et inimõiguste tähtsuse alahindamine tuleb lihtsalt teadmatusest, mis need “müstilised” inimõigused tegelikult ikkagi on. See on mõnes mõttes isegi hea näitaja – paistab, et oleme nende õigustega niivõrd harjunud, et arvestatav osa ühiskonnast ei näe vajadust neid teada ega karda nendest ilma jääda. Kahjuks on siiski palju erinevaid gruppe ning indiviide, kes vajavad abi, et saavutada samasugune turvalisus ning kindlustunne.

Mis on sinu hinnangul inimõiguste keskuse roll tänases Eestis?

Tänane ühiskond nii Eestis kui ka mujal maailmas on suhteliselt polariseerunud. Kannatajateks kipuvad jääma nõrgemad, kellel on niigi vähem võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Samuti kiputakse keerulisi perioode kasutama ära kogu ühiskonna õiguste piiramiseks, kas siis võimu koondamiseks või majanduslikes huvides.

Inimõiguste Keskus on raske ning tubli tööga hoidnud end positsioonil, kus saab aidata neid, kes muidu jääksid suure tõenäosusega abita või kellele ei ole tagatud teistega võrdsed võimalused. Keskus saab ka pidada järelevalvet selle üle, et inimõigusi ei piirataks.

Ehk siis Eesti Inimõiguste Keskuse roll on pidada järelevalvet inimõiguste korrektse rakendamise üle ning aidata neid, kelle inimõigusi riivatakse. Samas on oluline ka harida ühiskonda, et vähendada polariseerumist inimõigustega seotud teemade ümber.

Kuidas oma tausta ja kogemuse pinnalt keskuse töösse panustada loodad?

Minu varasemad kogemused tehnoloogia, äri ja juhtimise valdkondades on andnud mulle väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida plaanin rakendada inimõiguste keskuse strateegia ja igapäevaste toimingute tugevdamiseks. Usun, et minu erialane taust võimaldab mul tuua laua taha unikaalseid vaatenurki, aidates kaasa keskuse pikaajaliste eesmärkide kujundamisele ja saavutamisele. Lisaks sellele saan tänu oma kogemustele kaasa aidata keskuse organisatoorse efektiivsuse tõstmisele, muutes meid inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel veelgi tõhusamaks.

Oluline on ka minu soov ja pühendumus edendada inimõigusi laiemalt, eriti nende seas, kes neid praegu täiel määral nautida ei saa.

Oled keskusega juba üsna pikalt seotud olnud püsiannetajana. Kas ja mida annetamine sinu kogemuse põhjal annetajale endale annab?

See, mida annetamine annetajale endale annab, sõltub väga palju sellest, mille jaoks annetatakse ning kes on annetaja. See võib varieeruda heast enesetundest kuni oma õiguste eest seismiseni. Mina isiklikult annetan eesmärgipõhiselt, ja olen püsiannetaja mitmel pool nii Eestis kui siit kaugemal. Annetan enamasti organisatsioonidele ning programmidele, mis kõige enam mu hinge puudutavad.

Eesti Inimõiguste Keskus seisab peale kõigi teiste ka minu õiguste eest. Vähemusgruppi kuuludes oskan seda kõrgelt hinnata. Lisaks on mulle alati tundunud kuidagi loomulik panustada nii, kuidas ma mingil eluetapil suudan ja oskan.

Kui proovida natuke üldistada, siis on annetamine võimas viis, kuidas igaüks meist saab anda oma panuse ühiskonna paremaks muutmisse. Ühiskond oleme meie ise. Toetades organisatsioone ja eesmärke, mis töötavad meie kõigi parema tuleviku nimel, aitad kaasa olulistele muutustele.

Lisaks oluliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisele tunnen annetajana ka isiklikku rahulolu ja osalust selles, et aitan luua õiglasemat ja kaasavamat ühiskonda. Annetamine on ka investeering tulevikku, näidates, et hoolin ja võtan aktiivselt osa ühiskondlikest muutustest. Panustades positiivsetesse muutustesse, tugevdab annetaja oma väärtushinnanguid ja identiteeti, mis on hindamatu väärtusega iga inimese elus.