Eesti politsei viis novembri alguses toimunud meeleavalduselt ära ja karistas rahatrahviga noori, kes väljendasid solidaarsust palestiinlastega lausega “From the river to the sea” (e.k. jõest mereni). Üks nendest oli 29-aastane eestlanna Leore.
Leore on meeleavaldustel osalenud ka varem. See on tema viis anda oma panus ühiskonda. “Olen juba noorena kogenud ebaõiglust. Tean, kui oluline on kasvõi üks toetav hääl. Seetõttu olengi ise püüdnud olla toeks, osaledes meeleavaldustel, mis korda on läinud. Olen leidnud, et selline väsitavate emotsioonide suunamine kuhugi, mis kasvõi natuke abistab, hoiab mõtted õigel suunal ning teiste aitamise jätkusuutlikuna,” sõnab ta.
Aitamise mitu palet
Pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse tundis Leore sarnaselt paljudele teistele eestlastele solidaarsust ukrainlastega. Ta otsis ja leidis võimalusi anda nende aitamiseks oma panus. “Kui Venemaa alustas veebruaris 2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse, siis oli mul tänu oma tätoveerijaametile võimalik nendest sündmustest tulenev äng ja lootusetus suunata heategevuslikku rahakogumisse.”
Gazas elavate palestiinlaste abistamine polnud sama lihtne. Kuidas aidata inimesi, kelleni abi ei jõua? “Oktoobris alanud Hamasi-Iisraeli sõjas ei olnud kuhjuvaid emotsioone võimalik kuhugi suunata, sest humanitaarabi Gazasse oli ja on blokeeritud. Lisandus meeleheide, sest tuhandetest Palestiinas tapetud tsiviilisikutest ja lastest ei räägitud meie meedias sõnagi,” ütleb Leore. “Kui kuulsin Vabaduse väljakul toimuvast meeleavaldusest, panin selle kalendrisse kirja. Tundsin, et pean seal kindlasti osalema, juba ainuüksi solidaarsuse näitamiseks. Arvasin, et meeleavaldusele ilmumine on üks vähestest asjadest, mis ma selles olukorras üldse teha saan.”
Pitsakarbist plakatiga politseibussi
Pahaaimamatult ja kiiruga meisterdas Leore valmis kodukootud plakati ja võttis selle kaasa. “Et meeleavaldustele aitavad tähelepanu tõmmata ka postrid, siis tegin kähku ühele vanale pitsakarbile sildi. Selle sildi pärast tõsteti mind umbes kümme minutit pärast meeleavaldusele jõudmist politseibussi.”
Asi ei piirdunud ainult meeleavalduselt eemaldamisega. Leorele määrati karistusseadustiku § 151 prim alusel rahatrahv. “Nüüd olen mina ja mitu teist meeleavaldajat silmitsi ebaõiglaste trahvidega. Tunnen, et sellise trahvi tasumine seaks ohtu Eestis väljendusvabaduse, nii et siin ma nüüd olen.”
Anneta väljendusvabaduse kaitseks
Siin on nüüd Leore ja siin on nüüd ka inimõiguste keskus, sest otsustasime nelja meeleavaldusel osalenud ja trahvitud noort kohtus esindada, et kaitsta väljendusvabadust Eestis. Näeme tõsist ohtu väljendusvabadusele selles, kui politsei saab kinni pidada ja vastutusele võtta pahaaimamatuid inimesi, kes kasutavad oma põhiseaduslikke õigusi. Palume kohtul trahvid tühistada ja anda Riigikohtul hinnang selle kohta, kas karistusseadustiku § 151 prim vastab põhiseadusele.
Iga kohtutee on kulukas. Keskus kaitseb noori koostöös vandeadvokaat Ronald Riistaniga. Nii keskuse kui noorte jaoks on tegemist üüratu summaga – nelja inimese kohtukulud ulatuvad üle 8000 euro. Kutsume kõiki toetajaid ja kaasaelajaid üles meid toetama. Palun anneta, et jaksaksime katta kohtukulud!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan