2022. aastal näis, et inimõiguste arengus juba pikalt kestnud paigalseis jätkub. Õiguslikku selgust loodi pigem kohtusüsteemi kui valitsuse tahte ja Riigikogu otsuste kaudu. EKRE jäi küll valitsusest välja, kuid populismihõngulisi ideid jagus valitsuses edaspidigi. Nii ettepanek saata välja Venemaa ja Valgevene tudengid kui ka valimisõiguse piiramise plaan riivasid põhimõtet, et juba antud õigusi ära ei võeta – see avab uksed, mida on raske uuesti sulgeda.

Täna tähistab maailm taas rahvusvahelist inimõiguste päeva. 1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud 75 aastat inimõiguste nurgakivi. Seega on paslik küsida, kuidas meie riigil inimõiguste edendamisega läheb.

Inimõigused ahelatest lahti

Inimõiguste kaitse sai ühe erakonna pantvangist välja peale 2023. aasta Riigikogu valimisi. Ei, tegu polnud EKREga. Paradoksaalselt oli selleks hoopis Isamaa – erakond, mis seisis inimõiguste eest 1990ndatel, on viimasel kümnendil arengule hoogsalt pidurit tõmmanud. Veelgi enam, inimõiguste tagamise ja edendamise võrdluses teiste erakondadega on Isamaa viimaste aastate valimisprogrammid sarnaselt EKRE-le sisaldanud lubadusi, mis oleks realiseerumise korral olnud inimõiguste mõttes samm tagasi. Inimõiguste keskuse hinnangul sisaldas nende kevadiste valimiste programm mitmeid ohukohti, mis võinuks pärssida inimõiguste arengut Eestis.

Kuna koalitsioon moodustati ilma Isamaata ning sellesse kuulus valimisprogrammide analüüsi järgi kolm erakonda, kes inimõiguste eest enim seisid, sai riiklik inimõiguste kaitse pärast viimaseid valimisi hoo sisse. Näiteks võeti vastu kooseluseaduse rakendusaktid, mida oli oodatud juba kümme aastat, ja kehtestati abieluvõrdsus. Lisaks on teisigi paljulubavaid algatusi: vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga
kuritegusid käsitlev seadus läbis esimese lugemise, valitsus plaanib ühtlustada kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse ning on otsustanud lõpetada katuserahade jaotamise.

Samas ei olnud paljude seaduseelnõude menetlemise kiirus uue koalitsiooni esimesel tööaastal kooskõlas hea tavaga, mistõttu jäi kodanike ja huvirühmade võimalus kaasa rääkida ahtakeseks. Demokraatlikus riigis on oluline järgida hea valitsemise põhimõtteid igas olukorras. Seega ei tohiks selline tavade rikkumine muutuda harjumuspäraseks, sest see võib tulevikus kurjasti kätte maksta.

Tõehetk lõimimis- ja pagulasvaldkonnas

2022. aastal algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Kui alguses ei saanud vabaühenduste kaasamine hoogu sisse, sai riik üsna kiirelt aru, et koostöö on abivajajate huvides. Tänu riigi ja vabaühenduste ühisele panusele toimisid Eestis edukalt edasi nii integratsiooni-, kooli- kui ka varjupaigasüsteem.

Kuigi rändesurve ajal varjupaigamenetluse kvaliteet tunduvalt halvenes, märgib 2023. aasta ka olulist edasiminekut: Politsei- ja Piirivalveamet nõustus koostöös ÜRO pagulasametiga, et inimõiguste keskus saab teostada piiriseiret ehk kontrollida PPA tegevust seoses varjupaika taotlevate inimestega piiripunktides. Seda arengut, mis tagab abivajajate parema ligipääsu varjupaigamenetlusele, olime
oodanud üle kümne aasta.

Oleme astunud Eesti humanitaarabi- ja lõimimispoliitikas suure sammu edasi. Oleme suutnud tõhusalt reageerida keerulistele olukordadele, pakkudes tuge ja kaitset neile, kes seda kõige enam vajavad. Eesti on tõestanud end riigina, mis ei seisa oma väärtuste eest ainult sõnades, vaid on võimeline ja valmis neid väärtusi ka praktikas rakendama.

Tempot hoides viime inimõiguste kaitse uuele tasemele

Samas on ka ohumärke. Näiteks Palestiina toetuseks korraldatud meeleavalduse keelamine Tartus piirab kodanike õigust meelt avaldada. Selline meede vajab eritähelepanu ja proportsionaalsusanalüüsi, eriti kontekstis, kus nii varasem praktika kui ka seadus näeb ette, et meeleavaldamise keelustamist kasutatakse äärmusliku abinõuna. Seda igati õigustatult, sest meelsuse näitamise ja kogunemise vabadus
on üks peamisi inimõigusi. Lisaks on uuel valitsusel puudunud poliitiline tahe isegi arutada sideandmete säilitamise ja vangide valimisõiguse kooskõlla viimist EL õigusega ja Riigikohtu praktikaga.

Mitte lastes tempol raugeda ning viies algatused lõpule, langetades otsused, mida oleme pikalt edasi lükanud, ning jättes tegemata õiguslikult küsitavad otsused, mis on ajendatud üksnes poliitilisest kasust, on meil võimalik järgnevatel aastatel viia Eesti inimõiguste kaitse uuele tasandile. Nii jõuame lähemale Eestile, mis seisab kindlalt iga inimese õiguste eest.