Oktoobriga saab läbi projekt, mis tõstis siinsete elanike  inimõigustealaseid teadmisi isikliku kogemuse kaudu. Sellega seoses on meie tegevusse olnud kaasatud hulk vabatahtlikke, kelle julgus, tahe, aktiivsus ja valmisolek kumavad kaugele. Aitäh teile, Damir, Monika, Ireena ja teised!

Avaldame intervjuu Ireenaga, kes täidab nii suuri kui ka väikeseid ülesandeid pühendumusega ja kes on alati meie jaoks olemas. Talle on hingelähedane töö noortega. Varasemalt on ta vabatahtlikuna tegelenud seadusrikkujate rehabilitsiooni ja reintegratsiooni edendamisega.

Miks tundsid, et soovid seista inimõiguste eest keskuse vabatahtlikuna?
Nägin seda ühe võimaliku väljundina sellele, mille eest ma igapäevaselt niikuinii üritan seista. Vabatahtlikuks olemine võimaldab mul praktiliselt panustada organisatsiooni, mille tegevust ma tähtsaks pean.

Inimõiguste eest seisjate kuvandist käivad tihtipeale läbi märksõnad nagu noor, liberaalne, tulihingeline, tundlik. Lisaks arvatakse, et keskendume vaid vähemuste õigustele. Kui palju sellest stereotüübist vastab sinu jaoks tõele? Kelle jaoks on inimõiguste kaitsmine oluline?
Endast lähtudes võin öelda, et liberaalsus ja tulihingelisus vastab kindlasti tõele. Ma ei ütleks, et inimõiguste kaitsmine on oluline vaid kindlatele gruppidele. Küll aga usun, et inimestel on üldiselt hirm tundmatu ees ja lihtne  on vihata seda, mis tundub võõras või arusaamatu. Võib-olla on meiesuguseid vaja selleks, et aidata ümber lükata negatiivseid stereotüüpe ning julgustada inimesi üksteist paremini tundma õppima ja pisut avatumalt teistele lähenema.

Mis on sinu meelest suurimad väljakutsed inimõiguste eest seismisel?
Rahuliku meele säilitamine ka juhtudel, kui puutume kokku äärmuslike seisukohtadega, ning tunne, et alati peaks rohkemat ära tegema.

Oled keskuses abiks olnud mitmete erinevate tegevuste juures. Milline neist sulle eriliselt meelde on jäänud?
Kõige meeldejäävam oli kindlasti rahvusvaheline pagulaspäev ja selle raames toimunud “inimraamatukogu”. Raamatukogu külastajad said vestelda eri riikidest pärit inimestega, kes on Eestisse elama asunud. See oli väga tõhus viis inimesi päriselt üksteisele lähemale tuua. Osalejatelt kogutud tagasisidest oli aru saada, et nad väärtustasid jutuajamisi ja said positiivse kogemuse. Usun, et isikliku kontakti loomine, tähelepanelik kuulamine ja küsimuste küsimine on mõistmiseks äärmiselt tähtis. Nägin, et see toimis ka sel üritusel väga edukalt.

Projekti tegevusi rahastas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.