Eesti Inimõiguste Keskus saatis 10. oktoobril omapoolsed seisukohad Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõule 232 SE.

Avaldasime heameelt, et riik on lõpuks loomas vaenukõne õiguslikku raamistikku, millel on potentsiaali – erinevalt tänasest regulatsioonist – ära hoida ja karistada vaenu õhutamise intsidente. Samuti on pikalt oodatud ja tervitatav, et KarS-i lisandub vaenumotiiv süüteo karistust raskendava asjaoluna.

Kokkuvõtlikult meie seisukohad:

• Sõnavabadus on oluline inimõigus, mis vajab kaitset, kuid demokraatias tuleb kaitsta ka vähemusi ja nende võimalusi ühiskonnaelus võrdsetel alustel kaasa lüüa.
• Eelnõu sisulise poole pealt on positiivne, et uue kaitstud tunnusena tuuakse sisse puue. Soovitame lisada kaitstud tunnusena ka vanuse ning kaaluda, kas on veel gruppe, kes vajaks vaenu õhutamise eest seaduslikku kaitset.
• Juhtisime õiguskomisjoni ja Riigikogu liikmete tähelepanu asjaolule, et valdav enamus Eesti inimesi soovib vaenukõne piiramist. Nimelt leidis 2023. aastal Turu-uuringute poolt läbi viidud uuringus 76% vastanutest, et vaenukõne levitamist Eestis tuleks karistada.
• On positiivne, et eelnõuga luuakse nn vaenukuritegude koosseis ehk KarS-i lisandub vaenumotiiv süüteo karistust raskendava asjaoluna. Eestis on pikalt olnud võimalik vähemuste vastu vaenu õhutada ilma tagajärgedeta. See loob soodsa pinnase potentsiaalselt reaalsele vägivallale. Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus vaenumotivatsioon pole seni sätestatud süüteo karistust raskendava asjaoluna.