Riigikohus ei võtnud Vene kodanikest Jana ja Anna (õiged nimed Eesti Inimõiguste Keskusele teada) määruskaebust menetlusse. See tähendab, et kehtima jääb ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt Eesti riigilt pagulasstaatuse saanud perekonnale rakendub Venemaa õigus. Selle riigi õigus, kust nad on põgenenud ja mille eest Eesti ise on kaitset pakkunud.

Jana ja Anna on naised, kelle peres kasvab väike tütar. Elu kodumaal muutus nende jaoks ebaturvaliseks, kuna nad seisid avalikult LGBT+ inimeste õiguste eest ja näitasid välja oma vastumeelsust Vene Föderatsiooni kui agressori tegevuse suhtes Ukrainas, osaledes Venemaa valitsuse vastastel protestidel.

Politsei- ja Piirivalveameti menetlus tõestas, et perekonda varitseb Venemaal tagakiusuoht. Eesti riik andis kõigile kolmele möödunud aasta juunis pagulasstaatuse. Oma olukorra ebakindlust tajudes ja soovides tagada lapsele turvatunne, esitas Jana möödunud aastal kohtusse avalduse oma abikaasa lapse lapsendamiseks. Lapsendamissoovile oli eelnevalt oma heakskiidu andnud Sotsiaalkindlustusamet.

Ootamatult otsustasid nii maa- kui ringkonnakohus, et Jana ei saa Eestis lapsendada. Kohtud leidsid, et Jana ja Anna puhul kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Selle lepingu järgi tuleks lapsendamine läbi viia Venemaal ja Venemaa õiguse järgi, mis viiks katastroofiliste tagajärgedeni – vähe sellest, et Venemaal ei saa kahe emaga paar lapsendamise õigust, sinna naasemine seaks ohtu ka naiste elud.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Täna oleme olukorras, kus Eesti kohtusüsteemi otsus läheb sellega vastuollu.

Perekonda esindanud Advokaadibüroo LIVERTE vandeadvokaat Liisa Linna: „Tekkinud olukord on inimõiguste vaatest kummastav. Lapsendamisele kohaldatava õiguse valikul tuleb minu hinnangul eelkõige lähtuda Eesti seadustest, inimõigustest ja lapse õiguste kaitsest. Lisaks on tegemist pagulasperekonnaga. See tähendab, et nende kohta kehtib pagulasseisundi konventsioon, mis on õigusabilepingu suhtes ülimuslik.“

Tänaseks on justiitsminister algatanud eelnõu lepingu lõpetamiseks. Õigusabilepingu lõpetamise järgselt kohaldatakse lapsendamisele perekonna elukoha ehk Eesti seadusi ning Janal on võimalik lapsendamiseks uuesti avaldus esitada.

“Jana ja Anna on vaprad naised, kes seisid Venemaal julgelt inimõiguste eest ka siis, kui sellega kaasnesid ohud. On arusaamatu, et Eesti riik ei ole jõudnud lepingu lõpetamiseni terroristliku režiimiga. Lähenemine, mille kohaselt peab Jana lapsendama Venemaa õiguse alusel, mis pole inimõigusi austav ega tunnistata samast soost partneritega perekondi, on sügavalt häiriv,” lisas keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal.

Eesti Inimõiguste Keskus toetas Jana ja Anna pere kohtuteed. Täname südamest advokaadibürood LIVERTE peret esindamast ja kõiki annetajaid, tänu kellele saime katta kohtukulud.