Võrdse kohtlemise võrgustik sai 10-aastaseks!  Pidupäeva puhul said võrgustiku liikmed kokku, et täiendada oma teadmisi vaenukõnest ja arutleda võrdse kohtlemise seaduse muudatusettepanekute üle.

Millal on uue seaduseelnõu kohaselt tegu vaenukõnega ja millal kasutatakse oma sõnavabadust? Kas kohtuotsused peaksid ühiskonna jaoks olema ka moraalseks kompassiks? Missugust vähemusgruppi vaenatakse Eestis kõige enam? Arutelu käigus endise pikaaegse justiitsministeeriumi ametniku ja õigusõppejõu Tanel Kalmetiga jõudsime ikka ja jälle ühte punkti: karistusseadustik tänasel kujul vajab muutmist, et tagada vaenukõne regulatsiooni selline sisustamine, mis tagab ka selle tegeliku rakendamise.

Võrgustiku peamiseks huvikaitse eesmärgiks olnud võrdse kohtlemise seaduse muutmine on endiselt ja jätkuvalt aktuaalne, kuna erinevatele vähemusgruppidele kehtib erinev kaitse. Näiteks ei tohi täna Eestis paljudes valdkondades – nt hariduses, tervishoius – diskrimineerida rahvuse, nahavärvi ega soo tõttu, samas kui vanuse ja puude aluse on seel justkui lubatud.

Eesti Inimõiguste Keskuse poolt koordineeritav ja 2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, mille üks põhitegevusi on seista oma sihtrühma võrdsete õiguste tagamise eest. Üle kümne aasta on võrgustiku üks peamisi huvikaitse eesmärke olnud võrdse kohtlemise seaduse tunnuste hierarhia kaotamine ja kõikidele vähemusgruppidele ühetaolise kaitse tagamine. Lisaks on võrgustik seisnud inimõiguste ning vähemuste ja haavatavate gruppide eest mitmetes teistes valdkondades, mis otsesemalt või kaudsemalt on võrdse kohtlemisega seotud.

Võrgustiku liikmed:

Eesti Inimõiguste Keskus
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti LGBT Ühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Vegan Selts
Lastekaitse Liit
Oma Tuba (Feministeerium)
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Pagulasabi

Võrdse kohtlemise võrgustiku valdkonna üritusi toetab Sotsiaalministeerium.