Miks peaks tavalise Eesti inimese jaoks olema oluline toetada ühe Venemaalt põgenenud LGBT+ pere kohtuteed? Kuidas saan olla kindel, et mu annetus nende toetamiseks läheb õigesse kohta? Kes vastutab selle eest, et hammasrataste vahele ei jääks kohtuasja kõige haavatavama osapoole – lapse – õigused? Liverte advokaadibüroo advokaadid Liisa Linna ja Katarina Talumäe ning keskuse ekspert Kelly Grossthal vastasid inimõiguste keskuse storydes kaasusega seotud küsimustele.
Küsimus: Miks just selle kaasuse valistite?
Vastaja: EIK
Vastus: Meil on selged kriteeriumid, mille alusel me valime juhtumeid ja inimesi, keda aidata. Selleks võib olla iga inimene, kelle kohtuteel on potentsiaal aidata lisaks enda murele ka teisi sama murega inimesi. Kuna meieni on ka varem jõudnud kohtuvaidlusi, kus samast soost partneritega peredel on olnud raskusi lapsendamisega, ja lisaks on Venemaa sõda Ukrainas toonud fookusesse Venemaa ja Eesti vahelised õigussuhted, siis oli selle kaasuse valimiseks mitmeid tugevaid argumente.
Küsimus: Kas kohtunikul oleks üldse võimalik teisiti otsustada? Eestil Venemaaga ju õigusabi leping.
Vastaja: Liverte
Vastus: Meie hinnangul jah. Oleme seisukohal, et rahvusvahelise humanitaarõiguse (mille osa on ka pagulaskonventsioon) normid on õigusabilepingu suhtes ülimuslikud. Pagulaskonventsioonist tuleneb, et lapsendamine tuleb läbi viia sihtriigi (käesoleval juhul Eesti) õiguse alusel ja Eesti kohtus. Ka rahvusvaheline kohtupraktika toetab meie seisukohti.
Küsimus: Kuidas saab üldse riik/kohus terroririigi seadusi nõuda? Minge Riigikohtusse!
Vastaja: Liverte
Vastus: Õiguslikult on asi keerukam, sest Eesti on õigusriik ja lähtub “pacta sunt servanda” (“Lepingut tuleb täita”) printsiibist, mistõttu ei saa ka Eesti-Vene õigusabilepingu olemasolu eirata. Usume siiski, et kohus annab Janale ja Annale õiguse, sest pagulaskonventsioon ja sealt tulenevad õigused peavad käesoleval juhul olema prioriteetsemad kui õigusabileping (mida meie hinnangul Venemaalt pagulastena lahkunud inimestele kohaldada ei saagi).
Küsimus: Miks on naiste nimed salastatud?
Vastaja: Liverte
Vastus: Lapsendamismenetlus on lapse huvide kaitseks perekonnaseadusest tulenevalt salajane ja seega ka kohtumenetlus on kinnine. See tähendab, et ükski osapool ei tohi avaldada isikuandmeid või kohtumenetluse andmeid, mille järgi oleks võimalik lapse isik tuvastada.
Küsimus: Kas seda jama poleks, kui oleks abieluvõrdsus?
Vastaja: Liverte
Vastus: Jah, abieluvõrdsus tõepoolest oleks sellise “jama” ära hoidnud. Küll aga on käesolevas kaasuses vaidluse all ka see, kas lähtuma peaks Venemaa õigusest, kus samuti ei ole samast soost partneritel õigust abielluda ega lapsendada.
Küsimus: Ehk siis ikkagi kohtuniku otsus? Pmt abieluvõrdsus oleks argument, aga ei päästaks, kui kohtunik leiab ikka, et Vene pagulastele kehtib Vene õigus. Kas nii?
Vastaja: Liverte
Vastus: Kui peaks jääma nii, et Eesti kohus kohaldab Eesti avaliku korraga vastuolus olevat Eesti-Vene õigusabilepingut ning jätab kõrvale pere pagulasstaatuse, siis kohaldub tõesti Venemaa õigus. Hetkel oleme selle kohtu seisukoha II. astmes vaidlustanud, kuna leiame, et see on ekslik.
Küsimus: Kas teie meelest saavad Eesti kohtud inimõigustest aru?
Vastaja: Liverte
Vastus: Olukorras, kus Eesti kohtud lahendavad inimõigusi puudutavaid vaidlusi ning lõpliku lahendi pinnalt jääb kahtlus, et kohus on lahendi tegemisel inimõigusi rikkunud, saab isik pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Inimõiguste kohus on teinud Eesti suhtes lahendeid, kus on leitud rikkumisi, kui ka neid, kus rikkumisi ei ole tuvastatud. Seega võib öelda, et üldiselt on Eesti kohtud inimõiguste kohtupraktika ja rahvusvaheliste kokkulepetega tuttavad, kuid kuna iga kohtunik lähtub otsuse tegemisel oma siseveendumusest, võib kohtunike isiklik maailmavaade nende põhimõtetega minna vastuollu.
Küsimus: Miks just seda peret aitate? Kas aitate ka eestlasi?
Vastaja: EIK
Vastus: Muidugi aitame ka eestlasi. Aitame kõiki neid inimesi ja peresid, kelle inimõigusi on rikutud. Strateegilise hagelemise raames viime aga kohtusse sellised lood, millel on võimalikult suur mõju ja mille tulemuse kaudu saame muuta Eesti inimõigusi austavaks riigiks.
Küsimus: Milliseks hindate kohtutee võiduvõimalusi?
Vastaja: EIK
Vastus: Oleme seisukohal, et lapsendamisküsimuses ei saa kohus laskuda abielu kehtivuse kontrollimisse, arvestades seda, et abielu on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Seega tuleks lapsendamisküsimus lahendada Eesti õiguse alusel, mis võimaldab täna ka samast soost paarilise bioloogilist last lapsendada. Meiega ühel meelel on ka Sotsiaalkindlustusamet ja lapse esindaja. Usume, et Eesti kohtuvõim ei kohalda lapsendamisele terroristliku riigi inimvaenulikku õigust ja rahuldab määruskaebuse.
Küsimus: Keskmiselt mitu juhtumit aastas vajaks kohtusse pöördumist ent rahapuudusel pole võimalik?
Vastaja: EIK
Vastus: Nõustame aastas sadu inimesi nii Eestist, kui ka neid, kes on tulnud siia ja palunud rahvusvahelist kaitset. Näiteks pagulasvaldkonnas oleme sel aastal nõustanud üle 500 inimesi, kellest 21 puhul oleme inimesi abistanud konkreetsete õiguslike sammudega ning 11 juhul pöördunud kohtusse. Võrdse kohtlemise valdkonnas on pöördumisi olnud sel aastal 60. On üsna keeruline täpselt vastata, kui paljud jäävad rahapuudusel aitamata, aga ilmselt võiksime aidata mitu korda rohkem inimesi, kui meil oleks selleks rohkem võimalusi.
Küsimus: Kui palju raha puudu veel on?
Vastaja: EIK
Vastus: Seda on raske, kui mitte võimatu prognoosida. Tänaseks on kaasusele annetatud 1850.- ja puudu on veel 826.- Summa kulub riigilõivudele, advokaaditasule ja kommunikatsioonile.Taustainfoks: advokaadibüroo senine praktika näitab, et keskmiselt maksavad kohtuvaidlused ühele osapoolele kokku ca 4000-5000 euro Seega saame taas tänada @livertet osalise pro bono töö eest inimõiguste kaitsel.
Palun anneta, et saaksime peret kohtus esindada!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan