Mitmekesisuse kuu raames 26. mail Tartus toimunud vestlusringis “Kes saab luua loomingut?” arutleti selle üle, kuidas mõjutavad erivajadused ja eripärad loomingut, inspiratsiooni ja tagasisidet. Kunstnik Fideelia-Signe Roots jagas oma mõtteid selle kohta, mida tähendab tema kui looja jaoks ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire). Haridusdisainer ja EKA õppejõud Merike Rehepapp rääkis värvipimedusest ja selle mõjust loomeprotsessile. Kunstnik Allar Tael jagas oma kogemusi Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühingu liikme vaatepunktist.
Ka tühi ruum võib olla inspireeriv
Aeg-ajalt tunduvad kõik loomingulised inimesed kokku puutuvat motivatsioonikriisiga – kust leida indu ja soovi loomiseks? Allar Taela jaoks on see mure võõras. “Kui inimene räägib, et tema ootab inspiratsiooni, siis mina seda ei mõista. Isegi tühi ruumi saab inspireerida, kui sa oled seal oma mõtetega üksi,” ütleb Allar. Ühe pildi maalimiseks kulub Allaril umbes kuu aega, sest kunstitarbeid saab ta hoida ainult suus.
Paljud täiskasvanud ei teagi, et nad on värvipimedad
Merike Rehepapp on värvipimedusega tuttav oma kõige lähedasema ja armsama ringkonna kaudu. Tema sõnul paljud täiskasvanud ei teagi, et nad on värvipimedad. Avalikku infot sel teemal napib, mistõttu inimesed isegi ei aima, milliseid probleeme see võib tekitada. Tegelikult on värvipimedust mitut laadi ja see ei puuduta alati võimetust värve täielikult eristada, vaid näiteks mõne varjundi tajumist. Loomingus see harilikult suurt rolli ei mängi ja kunstinautleja ei saa tavaliselt arugi, et töö autoriks on värvipime inimene.
Muutustega ei ole vaja kiirustada
Fideelia-Signe Roots ja Allar Tael leidsid oma kunsti loomise protsessi analüüsides ühisele järeldusele ses osas, mida tuleb teha siis, kui midagi läks viltu. Vastus on lihtne: mitte midagi! Allari sõnul ei ole vaja muutustega kiirustada, kuna see võib töö hoopis ära rikkuda. Parem pöörata tähelepanu mujale ning järgmisel päeval uuenenud vaatevinkliga tagasi tulla. See, et hommik on õhtust targem, kehtib ka siin: emotsioonid on maas, värv kuivanud ja tehtud töö ei tundu enam nii võõrana.
Ma märkan asju, mida enamus inimesi ei näe
Fideelia-Signe Rootsiga kõneldes selgus, et ATH diagnoosiga inimestel on aju nii ehitatud, et nad märkavad asju, mida enamus inimesi võib-olla ei näe või lihtsalt ei pane tähele, näiteks varjude ja valguse langemisest moodustuvaid kujundeid. Sel puhul ta juhib inimeste tähelepanu sellele, mida nemad pole märganud.
Võimalus näidata teist perspektiivi
Erivajadus ei pruugi tähendada ainult millegi puudumist. See võib olla põhjus ja võimalus näha ja näidata asju teisest vaatevinklist.
–
Põnevat vestlust vedas inimõiguste keskuse vabatahtlik Mari Vallik ja kokkuvõtte tegi vabatahtlik Anna Borodulja.
Inimõiguste saadikute võrgustiku tegevusi rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan