Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed (Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Lastekaitse Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Oma Tuba (Feministeerium), URALIC Keskus) saatsid 10. mail sotsiaalkaitseministrile oma seisukohad perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Avaldame selle täismahus.

Lugupeetud sotsiaalkaitseminister

Täname Teid võimaluse eest avaldada meie võrgustiku arvamust eelnõule. Teeme seda lühidalt ja tuginedes suuresti meie senisele tööle, kuna tagasisideks antud aeg on piiratud ja see ei vasta kaasamise heale tavale. Loodame, et tegu on erandliku olukorraga ning edaspidi toimub kaasamine tempos, mis võimaldab süvendatud arutelu ja koostööd.

2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, mille üks põhitegevusi on seista oma sihtrühma võrdsete õiguste tagamise eest. Üle kümne aasta on olnud meie võrgustiku üks peamisi huvikaitse eesmärke võrdse kohtlemise seaduse tunnuste hierarhia kaotamine ja kõikidele vähemusgruppidele ühetaolise kaitse tagamine.

Võrdse kohtlemise võrgustiku põhimõte on seega üheskoos seista erinevate vähemusgruppide õiguste eest ning ühtlasi lähtume intersektsionaalsuse põhimõtest, kuna inimene võib korraga kuuluda mitmesse vähemusgruppi. Seega on abieluvõrdsuse teema võrgustikule oluline ja lisaks kasvab kahe samast soost partneritega peredes lapsi, kelle õiguste kaitseks on oluline tagada toimiv õiguslik regulatsioon.

Lisaks on võrgustik varem korduvalt avaldanud arvamust LGBT-inimeste õiguste kaitsest Eestis. Näiteks 2020. aasta juulis koostasime ÜRO-le Eesti kolmanda korralise ülevaatuse jaoks inimõiguste olukorrast variraporti. Muuhulgas tõdesime, et LGBTI-õiguste areng on Eestis viimastel aastatel seiskunud ja probleeme valmistab kooseluseaduse rakendussätete puudumine. Seadusandja ei ole vastu võtnud LGBTI-inimestega arvestavaid strateegiaid ega pööranud tähelepanu Euroopa Liidu valdkondlikele ettepanekutele, LGBTI-inimeste diskrimineerimise lõpetamist ja võrdset kohtlemist puudutavatele seadustele ega kehtivate seaduste puudustele. Selle tulemusel on Riigikohus ja alamad kohtuastmed lahendanud erinevaid õiguslünkasid. Positiivse poole pealt tõime välja, et samas on pidevalt paranenud inimeste suhtumine LGBTI-inimestesse (link uuringule).

Arvamuse avaldamiseks saadetud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse Eestis abieluvõrdsus ja lahendatakse kooseluseaduse rakendamise kitsaskohad. Võrdse kohtlemise seisukohalt on tegu vajaliku sammuga, mis tagab ühetaolise lähenemise kõigile Eestile peredele. Lisaks on selgunud, et nii abieluvõrdsusele kui kooseluseadusele on olemas Eesti ühiskonnas enamuse toetus ja ka lapsendamisküsimustes on olnud toetuse tõus märkimisväärne. Partneri lapse lapsendamist toetab 54% Eesti elanikest ja kui koos lapsendamise toetus oli 2012. aastal vaid 26%, toetab ühist lapsendamist täna juba 47%, seejuures on eestlaste toetus 57% ja vastaste osakaal alla poole ühiskonnast (link uuringule).

Tunnustame seega valitsust olulise sammu eest, mis tagab Eesti peredele ühetaolise kohtlemise ja lõpetab seaduse ees diskrimineerimise tulenevalt seksuaalsest sättumusest.

Link kirja pdf-versioonile.