Keskuse koordineeritav ja vabaühendustest koosnev võrdse kohtlemise võrgustik saatis täna pöördumise justiitsministrile, milles avaldame kahetsust, et huvirühmasid ei ole kaasatud uue vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid reguleeriva eelnõu välja töötamisse. Samuti esitas võrgustik soovitusi, kuidas debati ja eelnõuga sisuliselt edasi minna.

Viimase aja avalikes debattides on vaenukõne olemuse ja mõju kohta levitatud omajagu väärinfot. Samuti kasutatakse vähemusgruppide vaenamist üha enam ära poliitilistel põhjustel. Vaenukõne ei ole igasugune vihane või solvav kõne, vaid seaduses ära toodud vähemusgruppide vastu suunatud avalik vaenu õhutamine. Vaenukõne ja -kuritegude sihtgruppide ja potentsiaalsete ohvrite eest seisvaid organisatsioone koondav võrdse kohtlemise võrgustik tuletab oma kirjas meelde, et vaenukõne pole süütu nähtus, vaid võib viia eelarvamustest ja vaenust sütitatud vägivallani. Lisaks leiavad võrgustiku liikmed, et eelnõuga kiirustamise asemel tuleb teemat senisest enam inimestele sisuliselt tutvustada.

Võrgustik tunnustab nii valitsust kui ka justiitsministrit soovi eest paremini reguleerida vaenu õhutamist ning viia see vastavusse põhiseadusega. Samuti nõustume ministri seisukohaga, et vaja on tõhusaid kriminaalõiguslikke mehhanisme, mis tooks kaasa piisava kaitse ja heidutuse kõige raskemate vaenukõne väljenduste korral, mis on suunatud isikute füüsilise või vaimse puutumatuse vastu. Samas tekitab eelnõu mitmeid küsimusi, näiteks on positiivne, et uus eelnõu pakub vaenu eest kaitset ka puuetega inimestele, kuid puudub info, miks pole kaitset laiendatud teistele võrdse kohtlemise valdkonna gruppidele, nt eakad või sooline identiteet.

Lisaks on oluline märkida, et taaskord on põhjust tõstatada küsimus heast kaasamisest. Võrgustiku liikmed peavad arusaamatuks ja kahetsusväärseks riigi otsust mitte kaasata eelnõu esimesse ringi otseselt seaduse muudatusest puudutatud vähemusrühmade esindusorganisatsioone. “Õigusriigis ja demokraatias tuleb sedavõrd olulised otsused läbi arutada ka huvigruppidega, keda otsused otseselt puudutavad ning kes on olnud tänase puuduliku karistusliku regulatsiooni kannatajad,” sõnab keskuse vaenukõne ekspert Kelly Grossthal. “Justiitsministeeriumi kodulehel on muuhulgas kirjas, et kaasamine võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel ja teadvustada valikuid. Loodame, et ministeerium käitub pärast pöördumise kättesaamist nii, nagu ise soovitab.”

Loe ministeeriumile saadetud pöördumist täismahus (link).