Eile, 12. märtsil, edastasime koalitsioonikõneluste läbirääkijatele (Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti200 esindajatele) võrdse kohtlemise võrgustiku ettepanekud koalitsioonileppesse. Võrdse kohtlemise võrgustikku kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Oma Tuba, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pagulasabi, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, URALIC Keskus.

● Kehtestada Eestis abieluvõrdsus.
Soovitame muuta perekonnaseadust viisil, et abielluda saavad kaks täisealist inimest, sõltumata nende soost. Abieluvõrdsuse kehtestamine on üks tõhusaim viis, kuidas riik saab kiiresti ja ammendavalt tagada LGBT+ inimeste perekonnaelu kaitse. Lisaks võtta olemasolevate probleemide lahendamiseks vastu kooseluseaduse rakendussätted, mis tagavad seaduse rakendamise täies mahus. Õiguslünkade täitmine ei asenda siiski LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise, perekonna- ja eraelu puutumatuse ideaali – abielu.

● Ühtlustada võrdse kohtlemise seaduses diskrimineerimise kaitse.
Võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala tuleb muuta viisil, et usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel oleks diskrimineerimine keelatud samaväärselt nagu rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul. See tähendab diskrimineerimise keeldu lisaks töö- ja kutseõppe valdkondadele sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse valdkonnas.

● Vaenukõne regulatsioon peab päriselt vähemusi kaitsma.
Võtta Eesti õiguskorda üle nõukogu raamotsus 2008/913/JSK ja muuta KarS-i vaenu õhutamise sätteid nii, et selles puuduks koosseisu tagajärjenõue ja karistused vastaksid raamotsuse miinimumnõuetele.

● Eesti vajab nõusolekuseadust.
Muuta karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti poolt ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis. Lisaks on vaja suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ja koolitada kõiki õigussüsteemi osapooli seksuaalkuritegude spetsiifika teemades.

● Luua eeltingimused üleminekuks asendatud otsustamismudelilt toetatud otsustamise
mudelile ja tegutseda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (ÜRO PIÕK)
ratifitseerimisel välja antud 12. artikli deklaratsiooni tagasivõtmise nimel.
Asendatud otsustamise mudel riivab inimese õiguseid oluliselt enam ning pakub vähem toetust kui toetatud otsustamise mudel. Eesti Puuetega Inimeste Koda on ÜRO PIÕK-i variraportis kohtulahendite põhjal esile toonud tendentsi, et kohtud ei analüüsi eestkoste menetluse läbiviimisel piisavalt konkreetse juhtumi asjaolusid, eestkostetava eripära ega isikuomadusi. Esineb eestkostja määramist isikutele, kelle toimetulekut saab kindlustada muude meetmete abil. Oluline on tagada eestkoste seadmise kui ühe võimaliku abinõu proportsionaalsus ja vastavus isiku olukorrale. Praktika näitab, et Eestis puudub isiku õigusvõime ja teovõime teostamisel konventsiooni tähenduses läbivalt inimõigustekeskse lähenemisega süsteem.

● Tagada kohaliku omavalitsuse tasandil puuetega lastele ja täiskasvanutele võrdne ja
asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale.
Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid. Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega, et tegeleda füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ja olla koos teiste pereliikmetega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.

● Muuta avalik ruum ja keskkond, sh ka rannad, spordirajatised, mänguväljakud ja kultuurisündmused ligipääsetavaks kõikidele Eesti elanikele.
Kõikide tegevuste planeerimisel ja rahastamisel tuleb arvesse võtta ligipääsetavuse nõuet ja arvestada ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi. Tuleb prioriseerida info esitamist sobivas vormis, arvestades puudest tuleneva erivajadusega, ning suurendada ligipääsu teabe, teenuste ning toodete kohta saadaval olevale infole, sh veebis.

● Tagada kuulmispuudega inimestele piisav juurdepääs viipekeeletõlkele ja leida võimalused viipekeeletõlkide kõrghariduse õppekava taasavamiseks.

● Erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb suurendada teadlikkust ja soodustada paindlike töövormide kasutamist.
Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks ja töösuhte säilitamiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest ja teenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev. Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust.

● Viia puude mõiste seadusandluses kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
PISTS-is ja VõrdKS-is sätestatud puude mõiste on kitsam konventsioonis esitatud mõistest. Konventsiooniga kooskõlas on määratlus inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde kohta, erinevus tuleb sisse PISTS-is kasutatud sõna „tõkestab” ja konventsioonis kasutatud sõnade „võib tõkestada” vahel, sätestades puude mõiste PISTS-is kitsamalt kui konventsioonis ja piirates sellega ka riigisiseses õiguses konventsiooni kohaldumist puudega inimestele konventsiooni mõistes.

● Muuta inimõigustealane haridus (sh lapse õiguste) loomulikuks osaks haridusest ning kaasata lapsi ja noori senisest enam erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades.
Teadlikkus inimõigustest ja lapse õigustest nii laste kui täiskasvanute seas ei ole jätkuvalt piisav, lapsi ja noori kaasatakse neid ja ühiskonda puudutavatesse protsessidesse liiga vähe. Täiskasvanud ei ole lapse arvamuse ärakuulamise ja arvesse võtmisega veel kuigi harjunud ning täiskasvanutel puuduvad oskused, mis aitaksid neil lapsi kriitilistel hetkedel mõista. Lisaks on oluline tagada, et inimõiguste haridus, mis sisaldab meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamist, oleks tagatud nii formaalharidussüsteemi igas astmes kui lastega seotud ametite baas- ja täiendõppes.

● Vähendada piirkondlikke erinevusi ja ebavõrdset kohtlemist (sh perehüvitiste seadusest tulenev). Tõhustada järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelist koostööd, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet, olenemata lapse elukohast ja nt hariduslikest erivajadustest.
Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suur probleem. Statistika ja erinevad uuringud viitavad tervisealasele ebavõrdsusele, erinevustele teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jne kättesaadavuses. Viimase aja kriisid on ebavõrdsust veelgi suurendanud. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna liigist ja elukohast.

● Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisavalt lastekaitsetöötajaid ja neile oleks tagatud vajalikud toetusmeetmed (sh supervisioon, mentorlus, juhendid, väljaõpe, vääriline palk). Toetada sihitud rahastusega ennetusteenuste tagamist kohalikul tasandil.
Abivajavate laste arv kasvab ja juhtumid on ajas muutunud komplekssemaks. Oluliselt rohkem on vaja varajast märkamist, nagu ka suuremat tähelepanu ennetustööle, mis aitaks pikas plaanis töökoormust vähendada. On lubamatu, et Eestis on 21 KOVis 1 lastekaitsetöötaja ja seitsmes veelgi vähem (st osaajaga või üldse mitte). Pikaajaline probleem on lastekaitsetöötajate ülekoormus ja läbipõlemisoht.

● Töötada statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise täiustamiseks välja lahendused erinevate andmebaaside ühildamiseks STAR-iga.
Laste heaolu toetavate meetmete väljatöötamiseks on vaja asja- ja ajakohast statistikat. Selleks on vaja koguda andmeid ühtsetel alustel ja erinevad andmebaasid omavahel ühendada.

● Tõhustada lastevastase vägivalla ennetustegevust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid ja vanemaharidust.
Hoolimata sellest, et laste kehaline karistamine on Eestis seadusega keelatud 2016. aastast, ei pea 36% täiskasvanutest laste kehalist karistamist vägivallaks, vaid vanemliku kasvatuse meetodiks.

● Arvestada tuleb veganite vajadustega.
Koolid, lasteaiad ja ka riigiasutused peaksid arvestama veganitest laste ja täiskasvanutega ning tagama neile võimaluse saada täisväärtuslikku ja mitmekülgset toitu.