Aasta aega tagasi, 9. märtsil 2023, esitas Venemaa Föderatsiooni kodanik X (nimi inimõiguste keskusele teada) Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas Venemaa ja Ukraina vahelise sõja, pikaajalise Ukrainas elamise ning Venemaal osaks langeva tagakiusamisega poliitiliste veendumuste ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. PPA lükkas taotluse tagasi ning tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkuda. X pöördus Eesti Inimõiguste Keskuse juristide poole, kelle abil kaevati PPA otsus edasi. Täna, 3. märtsil 2023 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis tühistas PPA otsuse ja kohustas PPA-d taotluse uuesti läbi vaatama.

Välismaalast tunnustatakse Eestis pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Lisaks peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. PPA väitel ei saa kaebajat kvalifitseerida pagulaseks, kuna tagakiusamise oht tema tagasi saatmisel Venemaale ei ole piisav.

Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasvaldkonna juristi Uljana Ponomarjova sõnul seda öelda ei saa: “LGBT kogukonda kuuluv X on elanud aastaid Ukrainas ja näinud isiklikult pealt sõjakoledusi. Ta on avaldanud oma meelsust Venemaa võimude vastu ning soovib avalikult rääkida ka Ukrainas toimuvas sõjas kogetust. Kaebajal on põhjendatud alus karta Vene Föderatsioonis tagakiusamist kahel põhjusel, nii Ukraina sõja vastaste poliitilise veendumuste kui ka kuulumise tõttu LGBT kogukonda.“

Täna on meil põhjust rõõmustada: Tallinna Ringkonnakohus jättis jõusse Tallinna halduskohtu otsuse, mis tühistas Politsei- ja Piirivalveameti otsuse. PPA peab kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema kohtu põhjendusest lähtuvalt uue otsuse.

Projekti rahastas ÜRO pagulasamet UNHCR.