Eile jõudis lõpule kaks ja pool aastat kestnud Alari Kivisaare poolt algatatud kohtuvaidlus Katrina Raiendi vastu. Nii Kivisaar kui Raiend olid pöördunud oma õiguste kaitseks Riigikohtusse, kuid eilse otsusega jättis kohus mõlemad kaebused menetlusse võtmata. Seega on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahend. Lõplikult sai kinnitust, et Alari Kivisaare väljaütlemised petitsioonis mainitud Sky Plus Hommikuprogrammi saadetes olid šovinistlikud ja rassistlikud ning saatejuhina on ta levitanud rassistlikke stereotüüpe. Samas on jõustunud lahend osaliselt probleemne, sest loob potentsiaalselt aluse ühiskondlikult aktiivsete inimeste vaigistamiseks.
Kodanikuühiskonna ja inimõigusi austavate inimeste jaoks leidub jõustunud kohtulahendis palju rõõmustavat. “Kohus avas esmakordselt Eesti siseriiklikus kohtupraktikas sisuliselt rassistliku ja šovinistliku kõne olemust ja kehtestas selged piirid selle kasutamisele avalikus ruumis. Lisaks on positiivne kohtu kinnitus, et petitsioonide tegemine on väljendusvabaduse osa ja rassistlikke väljendusi võib avalikult hukka mõista,” sõnas Katrinat esindanud advokaadibüroo Liverte vandeadvokaat Meris Velling. Jõusse jäi ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et Katrina Raiend pole korraldanud Alari Kivisaare nö tühistamiseks laiaulatuslikku laimukampaaniat. Petitsiooni koostamine on kohtu tõdemuses lubatud ja õiguspärane viis arvamuse avaldamiseks ning oma sõnavabaduse kasutamiseks.
Palju positiivset, aga mitte ainult
Samas pole jõustunud kohtuotsuse näol tegu üksnes võiduga. Otsuse kohaselt peab Katrina Raiend tasuma Alari Kivisaarele hüvitist kahe petitsioonis avaldatud lause eest, mida kohus ei pidanud tegelikkusele vastavaks: esiteks petitsioonis avaldatud seisukoht, et Alari Kivisaar levitab valeinformatsiooni, ning teiseks lause, mis oli pärit ERRis avaldatud artiklist, mis mõistis hukka Alari Kivisaare tehtud naljad Uganda jooksukoondises toimunud vägistamise kohta.
Stereotüübid, valeinfo, allikate usaldusväärsus
Tegelikkusele mittevastava väite avaldamine on üldjuhul õigusvastane ning sellega kaasneb kohustus maksta kahjuhüvitist. Niisiis, kuigi kohtus leidis kinnitamist, et Katrina Raiend ei ole korraldanud laiaulatuslikku laimukampaaniat ning et Alari Kivisaare väljaütlemised on olnud rassistlikud ja šovinistlikud, siis eeltoodud üldpõhimõttest lähtuvalt määras kohus siiski kahju hüvitise kahe petitsioonis avaldatud lause eest.
Esimese lause osas juhtisime kohtu tähelepanu korduvalt sellele, et kuna rassistlike stereotüüpide levitamine on valeinfo levitamine, siis vastab petitsioonis avaldatud seisukoht, et Alari Kivisaar levitab valeinfot, tegelikkusele. Paraku jäid nii maa- kui ka ringkonnakohus arvamusele, et stereotüüpide levitamine ei ole valeinfo levitamine.
Uganda jooksukoondises toimunud vägistamist puudutava lause puhul oleks kohtud saanud õigusvastasuse välistada, tuginedes asjaolule, et see oli avaldatud ERRis. ERRis avaldatud info osas võiks kehtida usaldusprintsiip – s. t tavainimene peaks saama eeldada, et rahvusringhäälingus avaldatud info on usaldusväärne ja vastab tegelikkusele. Sellisel juhul oleks kohus saanud kohustada Katrinat küll tegelikkusele mittevastava lause petitsioonist eemaldama, kuid samas vabastada ta kohustusest hüvitada Alari Kivisaare kahju.
Miks on Kivisaar vs Raiend tuleviku seisukohalt oluline?
“Jättes kaebuse menetlusse võtmata, Riigikohus kas nõustus alama astme kohtutega või ei pidanud eeltoodud küsimusi õiguse arendamise seisukohalt piisavalt oluliseks, et anda eeltoodule oma hinnang,” nentis Velling. Eesti Inimõiguste Keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal peab seega osaliselt kohtulahendit pettumust valmistavaks, kuna see võtab tavakodanikult ära julguse inimõiguste eest seista: “On täiesti vale ja isegi absurdne, et Eesti kohtusüsteem paneb riigi kõige usaldusväärsemas meediaväljaandes ilmunud info eest oma varaga vastutama õigluse eest seisnud noore inimese. Sellise praktika tulemus on rohkem vaikimist. Täna inimõiguste eest seisjad, homme kliimaaktivistid?”
Ühiskonnas paljudele oluline teema
Lõpunoodiks midagi eriti positiivset: Katrina koostas petitsiooni eesmärgiga seista vastu rassistlikule, šovinistlikule ja vähemusi halvustavale kõnele, kaitstes demokraatliku riigi aluspõhimõtteid. Äärmiselt positiivne on tõdeda, et läbi aastate toetas Katrinat arvukal hulgal tavalisi Eesti inimesi ja ta ei jäänud ka vaidluse lõpusirgel üksinda. Sotsiaalmeedia üleskutse peale annetasid toetajad Kivisaare kasuks mõistetud 4237,57 eurot Katrinale vaid paari tunniga, andes tunnistust sellest, et teema on tabanud ühiskondlikke valupunkte. Kui arvestada asjaolu, et kohus jättis mõlema poole menetluskulud enda kanda ja Kivisaare algne nõue oli 75 000 eurot, on lõpplahendis ka palju sellist, mille üle rõõmustada.
Kogu kohtutee sai teoks Eesti Inimõiguste Keskuse, lahkete annetajate ja vandeadvokaat Meris Vellingu suures osas vabatahtlikult tehtud tööle. Aitäh!
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan