Eesti Inimõiguste Keskus on aastaid analüüsinud kandideerivate erakondade valimisprogramme inimõiguste vaates. 2015. aasta riigikogu valimiste eel olid inimõigustega seotud lubadused tugevalt esindatud nelja erakonna – Keskerakonna, IRLi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna – programmis. 2019. aastal troonis meie tabeli tipus Keskerakond. Tänavu on inimõiguste mõttes sisukaimad programmid Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal. Keskuse valdkondlikud eksperdid on teinud valiku valimisprogrammides sisalduvatest lubadusest, mis võivad elluviimise korral edendada või halvendada inimõiguste olukorda Eestis. Ülevaate leiad siit.
Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadustes leivad inimõiguste teemad laialdast kajastamist. Eesti200 annab võrdse kohtlemise edendamise, perevägivalla ning naiste esindatuse teemadel mitmeid ambitsioonikaid lubadusi, mille täitmise korral teeks Eesti inimõiguste arengus olulise arenguhüppe. Sotside programm on hea eeskuju, kuidas regionaalset mõõdet, erineva vanuse ja emakeelega inimesi ning soo- ja seksuaalvähemuste teemasid saab käsitleda kõiki austaval viisil, väärtustades seejuures eesti keele ja kultuuri kestlikkust. Mõlemad erakonnad toetavad abieluvõrdsust, mõistavad vaenu piiramise ja digiõiguste arengu olulisust ning paljusid teisi valdkondi, mille edusammud panustavad kõigi inimõigusi austava Eesti kujunemisesse.
Tugevad ja sisukaid inimõigustealaseid lubadusi sisaldavad programmid on ka Reformierakonnal ja Rohelistel. Reformierakonna puhul on võrreldes nende 2019. aasta valimisplatvormiga tegu suure sammuga edasi. Eraldi väärib tunnustamist euroopalik ja asjakohane lähenemine vaenu õhutamise reguleerimisele ning lubadus edendada inimõigusi ka rahvusvahelisel tasandil. Roheliste inimõigusi ja isikuvabadusi käsitlev peatükk on positiivne ja teemat väärtustav, lisaks väärib eraldi tunnustust pagulasküsimuse laiendamine kliimamuutustest põhjustatavale rändele ning põlisrahvaste õigustele. Inimõiguste vaatest on Rohelistel siiski ka üks ohukoht: nimelt võivad rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemus on kohustuslik, ohustada vähemuste inimõigusi.
Parempoolsete ja Keskerakonna valimisprogrammid ei loo Eesti inimõiguste arengus uut kvaliteeti, kuigi Keskerakonna lubaduste seas on mitmeid sisukaid plaane erivajaduste inimeste hakkamasaamise parandamiseks ning muukeelse elanikkonna (sh pagulaste) kaasamiseks. Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on mõlemad valinud suuna, mis keeraks inimõiguste arengu Eesti ühiskonnas ajas tagasi.
Detailsema ülevaate erakondade inimõigustega seotud lubadustest leiad siit:
| Erakond | Üldhinnang | Soodustavad inimõiguste arengut Eestis | Potentsiaalsed ohukohad inimõiguste arengus |
|---|---|---|---|
| Eesti200 😀 | Inimõiguste teemad leiavad programmis laialdast kajastamist. Võrdse kohtlemise edendamise, perevägivalla ning naiste esindatuse teemadel annab erakond mitmeid ambitsioonikaid lubadusi, mille täitmine edendaks Eestis oluliselt inimõiguste arengut. Muidu sisuka programmi juures jääb samas andmete ühekordse esitamise lubaduse juures õhku küsimusi. | ● Plaan kehtestada abieluvõrdsus ja tagada kaitse diskrimineerimise eest ühiskonnaelu kõigis valdkondades on olulised ja oodatud sammud inimõiguste arengus Eestis. ● Inimväärikuse austamist toetab fookus ja tähelepanu perevägivalla ja vägistamise ohvrite kaitsele, sh plaanitakse perevägivalla vastase seaduse koostamist. ● Mitmed eesmärgid panustavad sallivama ja rahumeelse Eesti arengusse, näiteks riiklik kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia ning sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine hariduses. ● Plaan ühtlustada lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused panustab võrdse vanemluse põhimõtte juurutamisesse. ● Mitmed lubadused suurendavad eri- ja lisavajadustega inimeste toimetulekut ning kaasatust haridusse, töö- ja ühiskonnaellu. ● Erakondade riikliku rahastuse eraldamises naiste osakaalu arvestamine Riigikogu fraktsioonides võib saada heaks mehhanismiks naiste-meeste võrdsuse saavutamisele Riigikogus. ● Riigi küberkaitse tugevdamine ja investeeringute suurendamine aitab tagada kodanike paremat digiõiguste kaitset. ● Katuserahade lõpetamine suurendab vabaühenduste rahastuse läbipaistvust ja vähendab poliitikute võimalusi suunata avalikku raha subjektiivselt poliitiliste eelistuste alusel. | ● Kuigi andmete ühekordse esitamise printsiip tõhustab riigi ja üksikisiku vahelist suhtlust, siis sellega kaasnevad ka ohukohad. Eesti digiriik on üles ehitatud andmebaaside lahususe põhimõttel, mis tagab andmete turvalisuse. Pole selge, kuidas kavatseb Eesti200 lahendada andmete ühekordse esitamise puhul andmekaitsetingimuste täitmise (töötlemise minimaalsus, eesmärgipärasus jne), et tagada kodanike reaalne võimalus teostada oma õigusi privaatsusele ja andmekaitsele. E-riigi edendamise juures ei ole piisavalt tähelepanu pööratud isikuandmete kaitsele. |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond 😀 | Selgelt inimõigusi toetav ja edendav programm, milles inim- ja põhiõigustel on eraldi peatükk ning teemad leiavad läbivalt erakonna programmis kajastust. See on hea eeskuju, kuidas regionaalset mõõdet, erineva vanuse ja emakeelega inimesi ning soo- ja seksuaalvähemuste teemasid saab käsitleda kõiki austaval viisil, seejuures väärtustades eesti keele ja kultuuri kestlikkust. Inimõiguste valdkonnas korduvalt silma paistnud erakonna puhul oleks samas oodanud mitmes olulises valdkonnas enam lubaduste selgust, näiteks plaani muuta võrdse kohtlemise seadust nii, et see rakenduks ühetaoliselt kõigile gruppidele ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas rohkem konkreetsust | ● Lubadus kehtestada abieluvõrdsus perekonnaseaduses on oluline samm kõikide Eesti perede inimõiguste austamise suunas. ● Plaan lisada vaenu motiiv karistust raskendavate asjaolude hulka aitab kaasa vaenu piiramisele. ● Nn nõusolekuseaduse kehtestamine (nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu), tähelepanu pere- ja soopõhise vägivalla vähendamisele ning ohvrite toetamisele kaitsevad naiste õigusi. ● Lubadus toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikke ning lõimida neid eestikeelsesse ühiskonda aitab kaasa pagulaste kohanemisele. ● Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste soodustamine, toetatud töö keskuste arendamine, tööjõumaksude langetamine piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele toetavad nende gruppide osalemist tööelus. ● Toetavad erinevate elanikkonnagruppide osalemist ühiskonnaelus ning soodustavad organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitavad avaliku sektoriga eeskuju. ● Lisaks digitaliseerimisele adresseeritakse ka digilõhega tegelemise vajadust. ● Lubadus panustada arengukoostöösse aitab inimõigusi tagada ka teistes riikides. ● Mittekodanike ning alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike hääletusõiguse allesjätmine kohalikel valimistel tagab õiguse vabadele valimistele. ● Kodakondsusetuse taastootmise lõpetamine ja kodakondsusetute arvu vähendamine aitab tagada õigust kodakondsusele, sh naturalisatsiooni korras EV sündinud alla 15. aastastele lastele, kelle vanem või vanemad viibivad Eestis pikaajalise elamisloa alusel. | ● Lubadus muuta rändemenetluses dokumentide taotlemine ja väljastamine täisdigitaalseks sisaldab endas potentsiaalselt ohtusid - kaitse taotlejatel ei pruugi olla vajalikke digiteadmisi ja valimisprogramm ei paku nende ületamiseks lahendusi. ● Poliitilise reklaami suures mahus piiramine (sh. välireklaam) võib ohtu seada õiguse väljendusvabadusele. |
| Eesti Reformierakond 🙂 | Reformierakonna programmis on mitmeid inimõiguste arengut toetavaid lubadusi. Võrreldes nende 2019. aasta valimisplatvormiga on tegu suure sammuga edasi. Eraldi väärib tunnustamist asjakohane lähenemine vaenu õhutamise reguleerimisele ja lubadus edendada inimõigusi ka rahvusvahelisel tasandil. Samas puudub programmist plaan muuta võrdse kohtlemise seadust; migratsiooni ja rahvusvahelise kaitse teemad on kajastatud napilt ning e-riigi edendamise juures on puudusi isikuandmete kaitsel. | ● Plaan muuta vaenu õhutamise vastavalt põhiseadusele päriselt karistatavaks on inimõiguste vaates tervitatav ja ammuoodatud samm. ● Lubadused seista rahvusvahelisel tasandil inimõiguste eest, suurendada arenguabi ning panustada aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides aitab tagada inimõigusi ka mujal maailmas. ● Mitmed sammud vaimse tervise kriisi leevendamiseks aitavad kaasa nii rahumeelsema ühiskonna kui jõustavama ja sallivama koolikeskkonna loomisele. ● Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine tagaks õigusselguse ja perede võrdse kohtlemise. ● Lubadused vähendada soolist palgalõhet ja mitmekesisust toetavate töökohtade arendamine panustavad võrdse kohtlemise arengusse. ● Plaan kaasata Kaitseväkke rohkem naisi avab võimalusi riigikaitsest huvitatud naistele. ● Õigusabi kättesaadavus ja õigusteadlikkuse suurendamine aitavad tagada õigust õiglasele kohtumenetlusele. ● Eri- ja lisavajadustega inimeste teemades on mitmeid valdkonda edendavaid plaane, näiteks universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna tagamine, viipekeele ja pimekirja suurem väärtustamine. | ● KOV valimistel valimisõiguse peatamine kolmandate riikide kodanikele ja topeltkodakondsusega inimestele võib piirata õigust vabadele valimistele ja pikaaegsete elanike võimalusi kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkida. ● “Digitaalne jälgimine ja andmete ristkasutus” seab ohtu kodanike inimõiguse privaatsusele ja isikute andmekaitsele, kui sellega ei tagata andmekaitsenõuete kohast täitmist. E-riigi edendamise juures ei ole piisavalt tähelepanu pööratud isikuandmete kaitsele. |
| Erakond Eestimaa Rohelised 🙂 | Eraldi inimõigusi ja isikuvabadusi käsitlev peatükk on positiivne ja teemat väärtustav lähenemine. Tunnustav on ka pagulasküsimuse laiendamine kliimamuutustest põhjustatavale rändele ning põlisrahvaste õigustele. Programmist on suuresti välja jäänud ühiskondliku sidususe suurendamise ja lõimumise toetamise meetmed. Rohelise mõtlemise ja digitaliseerumise kõrval oleks võinud käsitleda ka digiprügi ja digitaalse jalajälje temaatikat. | ● Soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamine ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamine dokumentides suurendab isikuvabadusi. ● Õigus abordile, olenemata ravikindlustuse olemasolust, toetab naiste õigust oma keha üle otsustada. ● Perekonnaseaduses abielu sooneutraalseks muutmine aitab tagada samasooliste perede võrdseid õigusi. ● Plaan soodustada paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles (näiteks seto või võru keeles) on oluline, et väärtustada mitmekesisust Eesti sees. ● Katuserahade lõpetamine suurendab vabaühenduste rahastuse läbipaistvust ja vähendab poliitikute võimalusi suunata raha subjektiivselt väljavalitutele. | ● Rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemus on kohustuslik, võivad ohustada vähemuste inimõigusi. |
| Parempoolsed 😐 | Napp programm igas valdkonnas. Enamik põhiõiguste valdkondi on käsitlemata, seega ei ole võimalik hinnata, milliste väärtuste eest erakond seisab. | ● Katuserahade jagamise lõpetamise lubadus suurendab vabaühenduste rahastuse läbipaistvust. ● Lubadus muuta kohtuasjade menetlus ning õigusmõistmine kiiremaks võib aidata parandada inimeste menetlusõigusi. | ● Kohtusüsteemi menetlusaegade lühendamine võib toimuda menetlusõiguste arvelt, kui seada menetluse kiirus ainsaks eesmärgiks. ● Lubadus viia ellu printsiip, et andmeid esitatakse riigile ühte kohta ja ühe korra, võib riivata andmekaitse printsiipe. Jääb segaseks, kuidas kavatsevad parempoolsed lahendada andmete ristkasutuse puhul andmekaitsetingimuste täitmise |
| Keskerakond 🙁 | Võrreldes 2019. aasta valimisprogrammiga on Keskerakonna valimisprogramm inimõiguste küsimuses väga õbluke ja üldine. Kiiduväärselt on suurt rõhku pandud erivajaduste inimeste hakkamasaamisele ning muukeelse elanikkonna (sh pagulaste) kaasamisele ühiskonnaellu. Aastaid inimõiguste valdkonnas valitsenud murekohtadele, millele on viidanud nii siseriiklikud kui rahvusvahelised organisatsioonid, konkreetseid lahendusi ei pakuta. Keskerakond inimõiguste kaitse alast edasiminekut ei taga. | ● Soolise, ealise ja rahvuspõhise palgalõhe vähendamine läbipaistva ja õiglase palgapoliitika abil nii avalikus kui erasektoris võib vähendada ebavõrdsust sh soolist palgalõhe. ● Lubadus seista aktiivselt inimõiguste, ajakirjandusvabaduse, demokraatia tugevdamise, inimõigusdiplomaatia ning arengukoostöö eest võib aidata inimõiguste tagamise olulisusele rohkem tähelepanu juhtida ning neid kaitsta ka Eestist kaugemal. ● Õigust kodakondsusele aitavad tagada mitmed meetmed: võimalus taotleda lihtsustatud korras kodakondsust ning mitmikkodakondsuse lubamine. ● Mittekodanike ning alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike hääletamisõiguse allesjätmine kohalikel valimistel tagab õiguse vabadele valimistele. | ● Hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koolide loomine võib ohustada kaasava hariduse põhimõtte edendamist ja suurendada segregatsiooni. ● Uute töökohtade loomisel ning täitmisel kohaliku tööjõu eelistamine võib minna vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga. ● Andmete ristkasutuse soosimise puhul jäävad maandamata, kaasnevad andmekaitsealased riskid. ● Vaidluste ja kaebuste kohtuväline lahendamise eesmärk vaid numbrilise suurendamise eesmärgi nimel võib ohtu seada õiguse õiglasele kohtumenetlusele. |
| Isamaa Erakond 🤯 | Ehkki valimisprogramm pöörab tähelepanu väärkohtlemise ja vägivalla teemadele, ei toeta erakonna valimisprogramm üldist inimõiguste arengut Eestis. Lisaks sisaldub selles mitmeid reaalseid ohukohti, mis võivad pärssida inimõiguste arengut Eestis või viia meid koguni ajas tagasi. Abieluvõrdsuse takistamine ja noorte seksuaalhariduse kahtluse alla seadmine ei taga Eesti inimeste ja perede õigust saada infot ja teha ise oma elu puudutavaid otsuseid. | ● Eakate teadlikkuse tõstmine digi- ja nutivaldkonnas ning erivajadustega inimeste võimaluste arendamine tööelus osalemiseks toetab nende kaasatust töö- ja ühiskonnaellu. ● Mitmed valimislubadused toetavad laste väärkohtlemise ja lähisuhtevägivalla teadvustamist ning meetmeid nendega tegelemiseks. ● Erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile, teenuste ja toetuste kaasajastamine ja muud olulised lubadused aitavad puuetega inimeste õigusi paremini kaitsta. ● Isamaa toob eesmärgina välja andmekaitse tagamise ja inimeste võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist. | ● Soov kehtestada põhiseaduslik keeld samast soost partneritega abielu võimaldamiseks on tugevalt vastuolus kahe inimese õigusega otsustada ise oma perekonna üle ning viiks Eesti nende riikide ridadesse, kus LGBT+ kogukonna õigustega ei arvestata. ● Programm sisaldab emotsionaalseid hüüatusi, mis puudutavad seksuaalharidust ning soo- ja pereteemasid. Taoline lähenemine on stigmatiseeriv ning soo- ja seksuaalvähemuste inimõigusi naeruvääristav. ● Täiendavate eesti keele nõuete sätestamine keeleseaduses teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes sisaldab rutakalt rakendades ohte, mis jätab osa ühiskonnast kõrvale. Keelenõuete kehtestamine on vajalik läbimõeldud ja mõistliku üleminekuajaga. ● Venemaa kodanike lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse kehtestamine piirab mõttevabaduse põhimõtet, on sisutühi ja teenib populistlikke eesmärke, kuna sellega pole võimalik nö kontrollida inimese tegelikku suhtumist. ● KOV valimistel teatud inimeste (nn Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike) kiirkorras ja ühetaoline hääletusõiguse tühistamine võib piirata õigust vabadele valimistele ja pikaaegsete elanike võimalusi kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkida. |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond🤯 | Inimõiguste seisukohalt keeraks mitmed lubadused tagasi Eestis viimaste kümnendite jooksul saavutatu. Ohukohaks on ka loobumine rahvusvahelistes konventsioonides osalemisest. Rahvusvahelise õiguse mitte täitmine pidurdaks Eesti kui õigusriigi arengut. | ● Õigusabi kättesaadavuse tagamine ka vähemkindlustatud elanikkonnale parandab juurdepääsu kohtumenetlusele. ● Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetluse prioritiseerimine aitab tagada laste õigusi. | ● Välja astumine või osaluse peatamine jalaväemiinide kasutamist keelustavast Ottawa konventsioonist võib seada ohtu inimeste õiguse elule ja tervisele. ● Pere- ja muude toetuste maksmine üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, on vastuolus EL õigusega, süvendab ühiskonnas esinevat ebavõrdsust ning võib olla diskrimineeriv. ● Piiri täielik sulgemine, põgenike vastuvõtmise lõpetamine ning nende meelevaldne tagasisaatmine ohustab nende õigust elule ja rikub keeldu mitte piinata. ● Maa müügi keeld välismaalastele võib ohustada õigust omandile (sh õigust omandit müüa). ● Kooseluseaduse tühistamine kui lubadus keelata perekonna – laste, ema ja isa– tähenduse muutmist riigi õigusaktides piirab samast soost partneritega perekondade õigusi ning soodustab vaenulikku suhtumist geidesse ja lesbidesse. ● Abortide haigekassast rahastamise lõpetamine piirab naiste õigust oma keha üle ise otsustada. ● Vastuseis vaenukõne paremale regulatsioonile kahjustab inimeste heaolu, julgeolekut ja võimalusi oma õiguste eest seista ning vähendab ühiskonna turvatunnet. ● Kohtusüsteemi menetlusaegade lühendamine võib toimuda menetlusõiguste arvelt, kui seada ainsaks eesmärgiks menetluse kiirus. ● Siduvad referendumid võivad halvasti mõjuda vähemuste inimõigustele. |
Eesti Inimõiguste Keskuse tegevust toetab 2022.-2023.aastal Norra toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan