Kõikjal Euroopas toetatakse pärast Venemaa sissetungi Ukrainast põgenenud inimesi. Paraku selgub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu (link) tulemustest, et põgenikel on raskusi nii hariduse omandamisel kui ka töö leidmisel ja ots-otsaga kokku tulemisel. Uuringu eesmärk on suunata poliitikakujundajaid otsima kestlikke lahendusi, mis oleksid kasulikud nii põgenikele kui ka neid vastu võtvatele ühiskondadele.

„Agressioon Ukrainas on põhjustanud suurima humanitaarkriisi Euroopas pärast Teist maailmasõda,“ nendib FRA direktor Michael O’Flaherty (link). „Euroopa Liit ja liikmesriigid on võtnud kasutusele ajutised lahendused, millega pakutakse väga vajalikku tuge. Et sõda aga jätkub, peame kehtestama tõhusad pikaajalised meetmed, mis võimaldavad vastuvõtvatel ühiskondadel ja ümberasustatud inimestel kohaneda sõjast tingitud muutustega.“

FRA aruanne „Põgenemine Ukrainast“ (link) kajastab ligikaudu 14 500 ELis varjupaiga leidnud sõjapõgeniku vahetuid kogemusi. Uuringu viis Eestis läbi Eesti Inimõiguste Keskus ning selles osales 749 Ukraina põgenikku.

Kuigi iga kolmas põgenik tunneb end oma sõnul tänaseks osana vastuvõtva riigi kogukonnast, sooviks sama suur osa Ukrainasse siiski tagasi pöörduda.

ELi ajutise kaitse direktiivi kiire aktiveerimine on võimaldanud konflikti eest pagenutel leida endale kiiresti elu- ja töökohad, samuti teinud võimalikuks reisimise ja teenuste kasutamise kogu ELis. Paraku näitab uuring, et esineb ka praktilist laadi väljakutseid:
• Keeleoskus. Kuigi 23% põgenikest osaleb keelekursustel, on vastuvõtva riigi keele mittetundmine peamine põhjus, miks inimesed katkestavad oma haridustee, ei tööta või seisavad silmitsi raskustega tervishoiuteenuste kasutamisel.
• Majutus. Kuigi 59% põgenikest maksab oma eluaseme eest, tuleb mõnda ruumi, näiteks tualetti või kööki, sageli jagada. Tihti puudub privaatsus või vaikne koht, kus lapsed saaksid õppida.
• Haridus. 59% lastest omandab haridust interneti teel Ukraina koolis või õpib iseseisvalt, kasutades Ukraina õppematerjale või Ukraina pakutavat tuge.
• Töö. Vaid 33% põgenikest omab tasustatud töökohta ja 33% naistest ei tööta, sest nad peavad hoolitsema laste või eakate/haigete sugulaste eest. 48% põgenikest ütleb, et nende uus töökoht jääb allapoole nende haridustaset, ja 30% väidab, et neid on tööl ära kasutatud.
• Elamiskulud. 79% põgenikest näeb vaeva, et ots-otsaga kokku tulla.
• Tervishoid. 49% põgenikest on vastuvõtvasse riiki saabumisest saati rusutud meeleolus. 49% väikelastest on hädas une ja/või keskendumisega.

Uuring viidi läbi 2022. aasta augustist septembrini Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris.
Lisateave: media@fra.europa.eu / Tel: +43 1 580 30 642