2020. aastal lõi tudeng ja kunstnik Katrina Raiend avaliku petitsiooni Raadio Sky Plus saatejuhi Alari Kivisaare raadioeetrist eemaldamiseks. Katrina sõnul soovis ta seda tehes kaitsta inimõigusi ja seista vastu vähemusi alavääristavale kõnepruugile. 2020. aasta juulis andis Kivisaar Raiendi petitsiooni koostamise eest kohtusse, süüdistades teda laimamises. 30. novembril 2022 jõudis kohtuprotsess Tallinna Ringkonnakohtus osaliselt positiivse lahendini, kuid detsembri lõpus kaebasid otsuse Riigikohtusse edasi nii Kivisaar kui Raiend. Jääme ootama, kas Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse.

Oma otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Katrina Raiend pole korraldanud Alari Kivisaare nö “tühistamiseks” laiaulatuslikku laimukampaaniat. Lisaks tõdes kohus, et petitsiooni koostamine on lubatud ja õiguspärane viis arvamuse avaldamiseks ning sõnavabaduse kasutamiseks. Ringkonnakohtu otsus avas ka esmakordselt Eesti siseriiklikus kohtupraktikas rassistliku ja šovinistliku kõne olemust. Otsusest järeldub üheselt, et rassistlikuks saab pidada sellist kõneviisi, milles kirjeldatakse inimest „rassilise“ kuuluvuse kaudu ning viidatakse justkui inimesed erinevad teineteisest „rassilise“ päritolu tõttu ning võivad olla mingil viisil „rassilise“ kuuluvuse tõttu ebavõrdsed.

Miks pöördus Katrina Raiend Riigikohtusse?

1. Ringkonnakohtu tõlgendus vaenukõne olemusest ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Ehkki ringkonnakohus tuvastas, et Alari Kivisaare väljaütlemised sisaldasid negatiivset rassistliku stereotüüpi, ei pidanud kohus seda rassistlikuks vaenukõneks. Eesti karistusseadustikus on vaenu õhutamise keelu säte. Samas sisaldab see säte ka piiravat nõuet, mille kohaselt on keelatud üksnes selline vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Eesti on samas Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liige, mille õigus tõlgendab vaenukõnet palju laiemalt. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on rassil põhinev negatiivne stereotüpiseerimine vaenukõne. Ringkonnakohtu otsuse kehtima jäämine looks seega Eestis valearusaama vaenukõne olemusest, mis on omakorda vastuolus rahvusvahelise õigusega.
2. Pole õiglane, et ringkonnakohus karistas Raiendit ERR-is ilmunud loo tsiteerimise eest. Ringkonnakohus mõistis Katrina Raiendilt Kivisaare kasuks välja 2000 eurot, kuna pidas petitsiooni puuduseks selles sisalduvat teksti: „Saatejuht Alari Kivisaar teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. Kivisaar väitis, et vägistajal võis olla õigus, “kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.” Need laused ei ole Katrina Raiendi poolt välja mõeldud, vaid pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu portaalis 2014. aastal avaldatud artiklist. Ringkonnakohtu hinnangul ei kasutanud Alari Kivisaar Uganda jooksukoondises toimunud vägistamisjuhtumit kommenteerides sõna-sõnalt sellist teksti. Kohtulahendi kohaselt ei vabasta Katrinat aga sellegipoolest vastutusest asjaolu, et ta tugines Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) avaldatud informatsioonile. Seega on Riigikohtus oluline vaielda sisuliselt läbi küsimus, kas ja millises ulatuses vastutab tavakodanik ajakirjanduses, täpsemalt Eesti Rahvusringhäälingus, avaldatud ebaõige informatsiooni taasavaldamise eest.