Detsembris inimõiguste päeval toimus ÜRO pagulasameti UNHCR, Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Pagulasabi, Rootsi Suursaatkona ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fondi toel noorteüritus (link), kus käis külas integratsiooniprojektide eestvedaja ja ettevõtja Aliya Sabir. Inspireeriva ja ettevõtliku Aliya Sabiri loo pani kirja Eesti Inimõiguste Keskuse saadik Astrid Elken.
Aserbaidžaani päritolu, Saksamaal sündinud Aliya Sabir elab Rootsis. Teisest kümnenda eluaastani kolis pere sageli ning Aliya pidi korduvalt kohanema uue kooli, uue koduga. Kui ta sai kümneseks, jäädi elama Helsingborgi linna Rootsis. Aliya sõnul oli uus algus ühest küljest suurepärane, aga teisalt kerkis esile ka ohtralt aastate jooksul lahendamata jäänud emotsioone. Praegu mõistab ta, et vajas toona lihtsalt stabiilsust, et luua teiste inimestega püsivaid sidemeid ja endas selgusele jõuda.
Süüria kriis andis tõuke tegutsemiseks
2015. aasta pagulaskriisi ajal võttis Rootsi vastu üle 160 000 Süüria põgeniku. Põgenikelaagreid loodi ka Aliya kodulinna Helsingborgi. See oli esimene kord, kui toona vaid 15-aastane Aliya tundis, et peab ka ise midagi ette võtma. Koos kaasõpilastega pani ta kokku plaani noorte pagulaste integreerimiseks Rootsi ühiskonda. Ettevõtmisse uskus ja sellele pani õla alla humanitaarabiorganisatsioon Save The Children.
Aliya meenutab, et esimesel pagulaslaagrisse mineku päeval sadas paduvihma, aga missioonitunne oli tugev ja kõik tundus võimalik. Kaasas paberkaardid kõikvõimalikes keeltes lihtsate lausetega, hakati ustele koputama. Pea igast telgist ühines grupiga mõni noor ja järgmistele ustele koputati juba koos.
Nii sai alguse kolm aastat kestnud programm, mis tõi igal nädalal kokku 30-50 noort põgenikku. Nad tutvustasid teistele harrastusi, millega varem oma kodumaal tegelenud olid, õppisid uusi oskusi ja – mis kõige tähtsam – lõid üheskoos turvalise ruumi, kus olla sõbrad. Koos võeti ette ka erinevaid tegevusi. Aliya meenutab soojalt näiteks “aarete jahti”, kus pagulased pidid linnas orienteeruma. Möödakäijatelt abi ja juhtnööride küsimine andis neile hea võimaluse kohalikega suhelda ja rootsi keelt harjutada. Sidemed, mis noorte vahel toona tekkisid, on jäänud püsima ka aastaid hiljem.
Aktivistist ettevõtluse arendajaks
Aliya tõdeb, et teiste heaks tegutsedes tegi ta head ka iseendale. Ta avastas endas huvi integratsiooni vastu ja soovi selles valdkonnas edasi töötada. Noortes põgenikes potentsiaali ja ambitsiooni tajumine inspireeris teda keskenduma mineviku asemel tulevikule.
Täna järgib Aliya oma kutsumust sfääris, mis tundub talle hetkel kõige mõjusam – ettevõtluses. Ta töötab jätkusuutlikkuse juhina idufirmade ettevõtlusinkubaatoris HETCH, kus arendab programmi nimega TECHSHIP. Programm pakub praktilist kogemust noortele ärimaailma siseneda soovijatele, olenemata nende taustast või haridusest. Selle asemel keskendub HETCH kandidaatide ideedele, energiale ja sellele, kuidas nad erinevaid meeskondi täiendaksid. Aliya usub, et selline platvorm on turvaline koht innovatsiooniks, mitmekesisuseks ja noortes peituva potentsiaalini jõudmiseks.
Inimõiguste saadikute võrgustiku tegevusi rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan