2020 aastal lõi tudeng ja kunstnik Katrina Raiend avaliku petitsiooni Alari Kivisaar raadioeetrist eemaldamiseks. Katrina sõnul soovis ta kaitsta inimõigusi ja seista vastu vähemusi alavääristavale kõnepruugile. 2020. aasta juulis andis Raadio Sky Plus saatejuht Alari Kivisaar Raiendi petitsiooni koostamise eest kohtusse, süüdistades teda laimamises. 30. novembril jõudis kohtuprotsess Tallinna Ringkonnakohtus positiivse lahendini, mis kinnitab, et avalik petitsioon on õiguspärane ja lubatud viis oma sõnavabaduse kasutamiseks.
Oma otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Katrina Raiend pole korraldanud Alari Kivisaare nö tühistamiseks laiaulatuslikku laimukampaaniat. Petitsiooni koostamine on kohtu tõdemuses lubatud ja õiguspärane viis arvamuse avaldamiseks ning oma sõnavabaduse kasutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on Alari Kivisaare väljaütlemised petitsioonis mainitud Sky Plus Hommikuprogrammi saadetes olnud šovinistlikud ja rassistlikud ning saatejuhina on ta levitanud rassistlike stereotüüpe. Katrina Raiend leiab, et kohtu selline lähenemine pakub lootust: “Esimest korda tunnen, et minu lootus ja nägemus sallivamast ühiskonnast, kus sõnade jõust ja mõjust aru saadakse, on võimalik. Petitsiooni tunnustamine sobiva vahendina demokraatlikus ühiskonnas sõna võtmiseks on ka suur julgustus kodanikuaktivismile laiemalt.”
“Ringkonnakohtu otsus on märgilise tähtsusega, kuivõrd see tunnustab igaühe õigust seista vastu rassistlikule kõnele ning juhtida selle lubamatusele avalikult tähelepanu nö „vastukõnega“, mida rahvusvaheline õigus tunnustab inimõigusalase hariduse kõrval kui ühte mõjusamat meedet rassismi vastu seismisel”, tõdeb Raiendit esindanud advokaat Meris Velling. Ringkonnakohtu otsus avab ka esmakordselt Eesti siseriiklikus kohtupraktikas rassistliku ja šovinistliku kõne olemust. Otsusest järeldub üheselt, et rassistlikuks saab pidada sellist kõneviisi, milles kirjeldatakse inimest „rassi“ kuuluvuse kaudu ning viidatakse justkui inimesed erinevad teineteisest tulenevalt „rassilisest“ päritolust ning võivad olla mingil viisil „rassilise“ kuuluvuse tõttu ebavõrdsed.
Ringkonnakohtu otsuses toodud järeldused põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide selgitustel rassismi ja rassistliku kõne olemuse kohta. Keskmise Eesti inimese jaoks võib rassism tähendada midagi, mis peaks väljendama sallimatust ja pahatahtlikkust. Rassistlik kõne ei pea aga ilmtingimata väljendama vaenu. Rassism väljendub ka selliste väljaütlemiste kaudu, milles suhtutakse „rassi“ kui objektiivselt olemasolevasse ning mille kaudu põhjendatakse inimeste ebavõrdsust või erinevust. „Rass“ mõistena on sotsiaalne konstruktsioon, mille eesmärk on ajalooliselt olnud ühe „rassi“ väärtuslikumaks tunnustamine teise „rassi“ ees.
Demokraatliku õigusriigi ning ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti liitunud arvukate rahvusvaheliste deklaratsioonide, konventsioonide ja muude oluliste dokumentidega, millega ei tunnustata „rassil“ põhinevad teooriad. “Eilse otsusega annab ringkonnakohus selge signaali, et rahvusvaheliselt võetud kohustus seista vastu mistahes rassistlikele väljaütlemistele, on päriselt osa Eesti inimõiguste kultuurist,” sõnas Raiendi kohtuteed toetava Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne.
Ringkonnakohus pidas aga petitsiooni puuduseks selles sisalduvat ühte lauset, mis petitsioonis oli sõnastatud järgmiselt: „Kivisaar väitis, et vägistajal võis olla õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini”. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist tsitaadiga, mida Alari Kivisaar sellises sõnastuses 2014. aastal toimunud Sky Plus Hommikuprogrammis Uganda jooksukoondises toimunud vägistamisjuhtumit kommenteerides ei öelnud. Kohus kohustas vastava lause petitsioonist eemaldama ning hüvitama Alari Kivisaarele eksliku tsitaadi esitamisega põhjustatud mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Arvestades, et Kivisaar nõudis Katrina Raiendilt väidetava laimu- ja tühistamiskampaania korraldamise eest kahju hüvitisena 75 000 eurot, on tegemist tagasihoidliku summaga.
Vastav lause ei ole siiski Katrina Raiendi poolt välja mõeldud. Nimetatud lause pärineb Eesti Rahvusringhäälingu portaalis 2014. aastal avaldatud artiklist. Asjaolu, et petitsioonis on tuginetud ERR-is avaldatud informatsioonile, mille tegelikkusele vastavuse suhtes võiks kehtida usalduse printsiip, peaks seaduse järgi tsiteeritud lause petitsioonis avaldamise õigusvastasuse välistama. Nimelt ei loeta seaduse järgi ebaõigete andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu piisava põhjalikkusega. Kahju hüvitamine eeldab aga, et isiku tegevus oleks õigusvastane. Seega on Katrina Raiendilt kahju hüvitise väljamõistmise nimetatud lause eest küsitav ning otsuse põhjalikumal analüüsimisel ei ole välistatud ringkonnakohtu otsuse vastavas osas edasi kaebamine.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan