Sõda Ukrainas on sundinud miljoneid inimesi otsima ohutut kohta naaberriikidest. Kuidas neid koheldakse? Mida tuleks parandada? Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uues uuringus otsitakse vastuseid. Tulemuste alusel koostatakse ELile ja vastuvõtvatele riikidele nõuanded, kuidas põgenikke paremini toetada.

„Kuna sõda Ukrainas jätkub, võtavad ELi riigid vastu ja abistavad enneolematul arvul inimesi, kes otsivad liidust ohutut kohta,“ ütleb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktor Michael O’Flaherty. „See tekitab palju erinevaid põhiõigustega seotud probleemkohti praegu ning võimalik, et ka hiljem. Selle uuringuga püüab põhiõiguste amet aidata ELil ja asjaomastel riikidel leida kestlikke lahendusi, mis on kasulikud nii vastuvõtvatele riikidele kui ka selle traagilise sõja eest põgenenutele.“

Veebiküsimustiku abil kogutakse kõigi sõja eest Ukrainast ELi põgenenud täiskasvanute ja nende laste kogemusi ja arvamusi. Küsimused puudutavad tööd, haridust, majutust ja tervishoidu. Samuti küsitakse keeleõppe ja integratsiooni ning diskrimineerimise ja rassismi kohta.

Uuring toimub Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris ning lõppeb septembris.

Ukrainast sõja eest põgenenud inimesed saavad küsimustikule vastata inglise, ukraina ja vene keeles.

Uuringu tulemused on kavas avaldada 2023. aastal.

Uuring on osa põhiõiguste ameti paljudest tegevustest, mille kaudu uuritakse, milline on sõja mõju põhiõigustele ELis.

Eesti Inimõiguste Keskus on 2019. aastast (koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis) Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti multidistsiplinaarse uuringute võrgustiku FRANET Eesti lepingupartner.