Kogukonnapraktika on noortele suunatud programm, mille kaudu on noorel võimalus osaleda vabaühenduste töös ning näha kodanikualgatuse telgitaguseid. Praktika käigus tutvustatakse noorele ühiskonnas eksisteerivaid probleeme, tutvustatakse vabaühenduste töökorraldust ning räägitakse miks ja mida tehakse. Praktikanti toetab vabaühenduses juhendaja, kes toetab noort praktikaperioodil ning aitab mõista, miks on konkreetse vabaühenduse töö kogukonna jaoks olulise tähendusega.

Marju Müürsepp tuli meie juurde Tallinna Saksa Gümnaasiumist, aitas vestlusõhtuid korraldada, neid kajastada ja muuhulgas saime muidugi inimõiguste teemadel arutleda. Kogukonnapraktika toimub ühiskonnaõpetuse raames ja õpilane saab sellest praktilise õppekogemuse ning vabaühendus tuttavaks kohalike noortega.

Miks inimõiguste keskus?

See valik oli tegelikult juhuslik. Meie koolis on kohustuslik teha vabatahtlikku tööd umbes 12 tundi ise valitud organisatsioonis. Läksin Hea Kodanik kodulehele otsima mida veel pakutakse, kuna olin juba pisut hilja peale jäänud. Alguses oli plaanis minna appi Ukraina põgenikega tegelevatele asutustele, kuid siis ei leidnud ühtegi nii kiiresti kui oli vaja. Endiselt aga tahtsin pakkuda humanitaarabi vabatahtlikuna ning otsisin edasi sellele toetudes. Siis jäigi silma Inimõiguste Keskus ning teie tutvustus oli minu jaoks väga põnev, tegelete täpselt nende teemadega, mis viimased 5 aastaga väga populaarseks läinud ning lootsin siin abiks olles teada saada, mis seisus Eesti nende teemadega on.

Millise teema osas peaks sinu arvates Eesti riik veel arenema?

Teemasid oleks ilmselt palju ja raske on neist nüüd see kõige “tähtsam” välja valida, kuid ma arvaksin, et endiselt LGBT teemalised küsimused ja selle aktsepteerimine. Vahepeal on mul tunne, et nii noored kui ka vanad on juba mõistnud, et see pole midagi halba ega “haigus” (nagu vanasti seda peeti), kuid siis jälle tuleb ette situatsioone, mis jätab suu lahti, et kas tõesti on veel sellise mõtteviisiga inimesi. Kuid juba see, et Eestis ei ole lubatud samasoolistel inimestel abielluda näitab, et Eesti ei taha veel täielikult LGBT inimesi toetada.

Mida saad sina omalt poolt teha, et Eesti ühiskond erinevate teemade osas aksepteeritavamaks muutuks?

Ega siin vist õiget retsepti pole, kuidas inimeste mõttemaailma muuta, aga üks tõhusamaid viise on ise ennast harida ja oma teadmisi sõbralikult teistega jagada. Just see “sõbralikult” on oluline, kui hakata inimestele midagi ette heitma või halvustavalt õpetama, siis ei taha sind keegi kuulata. Samuti tuleb alustada mõtte jagamist oma lähedastega, kes sinu arvamust ikkagi hindavad ja siis nemad omakorda jagavad seda nendega, kes neid kuulavad ja niimoodi ketina võiksidki asjad hakata muutuma.